Kui varem olid varguste peamisteks sihtmärkideks alkohol ja muud kõrgema väärtusega tooted, siis viimastel aastatel on sagenenud ka tavainimeste toimepandud esmatarbekaupade vargused.
Foto: Kristjan Teedema
Eelnõu kohaselt soovitakse esmalt hinnata, kas praegused karistus- ja menetlusnormid on piisavad korduvate pisivarguste tõkestamiseks ning luua õiguslik alus kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste kasutamiseks varguste ennetamisel.
Kaupmehed räägivad üha suuremate turvameetmete kuludest, mille maksavad paraku kinni ausad inimesed.
Varguste arv on jõudsalt kasvanud, eriti toidupoodides ja tööstuskaupade sektoris. Tegutsevad üha osavamad ja organiseeritumad varaste grupid, kelle tegevus toob kaupmeestele suurt kahju ja sunnib neid pidevalt turvameetmeid täiustama.
Kuigi poevargused on jaekaubanduses jätkuv risk, pole nendega võitlemine paljude ettevõtete jaoks süsteemselt fookuses, selgus Swedbanki kaubandusuuringu tulemustest.
Eile toimus Tartu Rakenduslikus Kolledžis kaubanduse häkaton, kus kümme kutsekoolide klienditeeninduse õppurit lahendasid kuut erinevat kaubanduse valupunkti. Lahendused ulatusid tehnoloogilistest ideedest kuni lihtsate, kuid praktiliste muudatusteni poe igapäevatöös.
Kuigi pooled kaupmehed loodavad sel aastal müügitulu suurenemist, on kasumlikkuse osas pilt märksa jahedam – kasvule panustab vaid kolmandik ettevõtetest, selgus Swedbanki kaubandusuuringust.
Alkoholi tarbimise vähenemine nii Eestis kui Euroopas tervikuna muudab põhjalikult jookide ja hulgimüügi turgu. Mõne ettevõtte jaoks tähendab see kasvavat survet traditsioonilistes kategooriates, teistele annab see aga ajendi hoogustada laienemist suundades, millest saab tulevikus nende äritegevuse tugevam tugisammas.