Autor: Maarit Eerme • 15. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Statoil Fuel&Retail Estonia peadirektor Kai Realo

Otsustasime oma teenindusjaamade kütusetankuritel  makseterminalid kasutusele võtta ennekõike äriklientide ootusi silmas pidades.

Statoili teenindusjaamade poed on aastate jooksul muutunud lihtsast väikepoest sisuliselt toitlustuskohaks, kuhu kliendid tulevad nii hommikuks kui lõunaks kiiret einet võtma. Kuna toidu tellimine ja valmistamine võtab pisut rohkem aega kui lihtsalt kütuse eest tasumine, siis oli klientide jaoks, kes soovivad ainult kütust tankida ja selle eest maksta, kõige paremaks lahenduseks makseterminalid.

Me ei kaalunud kütuse eest tasujatele eraldi kassa loomist, sest kaasaegse infotehnoloogia ajastul oleks nö kassapidaja ametikoha loomine olnud mitte samm edasi, vaid tagasi. Samuti on praktika teistes riikides näidanud, et eraldi nö kütuse kassa ei toimi, sest nii nagu ekspresskassade puhul supermarketites ei suuda kliendid kehtestatud piiranguga leppida ning kiirkassat mitte selleks ettenähtud ostudeks kasutavad kliendid teenivad ohtralt teiste klientide meelepaha.

Kliendid kasutavad uut maksevõimalust väga hea meelega. Kõik ärikliendid kasutavad ju kütuse ostude eest tasumiseks Statoili maksekaarte, mistõttu saavad nad maksta kohe tankuri juures ning otsustada seejärel, kas minna poodi või mitte. Nii era- kui ärikliendid on selle lahenduse väga hea meelega vastu võtnud ja kasutavad võimalust agaralt. Samas ei näe me, et see mingilgi moel kahjustaks meie müügitulemusi poes ehk siis tegemist on nö win-win lahendusega, kus kliendid said valikuvõimaluse, meie aga rahulolevamad kliendid.

Hetkel tegeleme autopesu makseterminalide projekti ettevalmistamisega. Olen kindel, et ka seda lahendust ootavad mõned kliendid pikisilmi, sest mis saaks olla mugavam kui see, et pesula sissesõidul saaks pileti ostetud ja kohe pesulasse sõita.

Teenindusjaama poodides iseteeninduskassade kasutuselevõtt ei ole hetkel prioriteetide seas. Ehk siis ei oska öelda, millal me selleni jõuame.

Makseterminalide tasuvust on tegelikult üsna keeruline arvutada – loomulikult enne äriinvesteeringu tegemist vastav kalkulatsioon tehakse, kuid peamiselt hindasime me tankuritele pandud makseterminalide puhul tõenäosust kui palju kliente me võime kaotada seetõttu, et me seda makseviisi ei paku. Täna saame aga öelda, et ilmselt oleme nii kliente säilitanud kui ka juurde võitnud tänu kiirele maksevõimalusele tankimisalal. Kliendi rahulolu mõttes oleme oma eesmärgi peaaegu täitnud – samas on endiselt kliente, kes sellisest võimalusest kuulnud pole, mistõttu makseviisi tutvustamisel tuleb meil veel jätkuvalt tööd teha.

Maxima Eesti kommunikatsioonijuht Katja Ljubobartets

Alustasime iseteeninduskassade paigaldamisega kauplustesse 2014. aasta novembris. Esimestena said kaasaaegseid kassasid kasutada Tallinnas, Ümera tänaval töötava XX-supermarketi kliendid. Täna on neid võimalik kasutada veel üheksas kaupluses. Novembriks saavad iseteeninduskassasid kasutada kokku 14 Maxima kaupluse kliendid.

Iseteeninduskassade kasutuselevõtu põhjuseid nägime ja näeme ka praegu eelkõige tarbijate käitumises ning tööjõuturu muutumises. Ühelt poolt, tehnoloogia ja kaardimaksete areng on muutnud selliste kassade kasutamise klientide jaoks väga lihtsaks ning seeläbi võimaldab neil ostude eest mugavamalt ja kiiremini tasuda. Teisalt, leevendab kaasaaegsete kassade kasutuselevõtt kroonilist tööjõupuudust kaubandussektoris ja seeläbi annab meile võimaluse pakkuda paremat teenindust.

Meie senised kogemused kinnitavad, et pakkusime klientidele vastuvõetava tehnoloogia selleks sobival ajal.

Kliendid on iseteeninduskassasid võtnud valdavalt vastu positiivselt. Loomulikult, nii nagu iga uuendus, vajab ka kassaaegsete kassade kasutamine harjumist. Selleks palkame kassade juurde tööle konsultandid, kes on klientidele nõuks ja abiks kogu kaupluse tööaja vältel.

Liigume edasi samm-sammult tempoga, mis võimaldab klientidel kaasaegseid kassasid rahulikult kasutada ja meie kauplustel kasumlikult tööd jätkata. Mõistagi jälgime seejuures nii tehnoloogia edasiarenguid kui ka klientide rahulolu.

Iseteeninduskassadesse tehtud investeeringu tasuvusega võime juba hetkel olla rahul. Kaasaegsete kassade kasutuselevõtu ettevalmistamisel seadsime me eesmärgiks, et neid võiks kasutada 15% kaupluse külastajatest. Täna nii mõneski kaupluses ulatub iseteeninduskassade kasutajate osakaal 20%ni. Selle võrra innukamalt teeme tööd selle nimel, et kliendid kaasaegseid kassasid veel parema meelega kasutaksid.

Prisma Peremarketi tegevjuht Janne Lihavainen

Esimesed iseteeninduskassad paigaldasime Rocca al Mare ja Kristiine Prismadesse sügisel 2013. Kuna testperiood läks väga hästi ning kliendid andsid palju positiivset tagasisidet, said eelmise aasta jooksul ekspresskassadega varustatud ka kõik ülejäänud Tallinna Prismad.

Kliendid on iseteeninduskassade kontseptsiooni vastu võtnud isegi paremini, kui me algselt ootasime. Suuri probleeme iseteeninduskassadega ei ole olnud. Kui alguses tuli ette, et pidime kliente ekspresskassade kasutamisel pisut aitama, siis tänaseks oskavad inimesed neid juba väga hästi kasutada.

Tänase seisuga ei oska me öelda, kas ja millal tulevad iseteeninduskassad Prismadesse väljaspool Tallinna.

Tänase tagasiside põhjal saame öelda, et meie kliendid on iseteeninduskassade lahendusega väga rahul. Kui kliendid on iseteeninduskassadega rahul ning kasutavad neid hea meelega, saame öelda, et tehtud investeering on ennast juba ära tasunud.

Rimi Eesti Food tegevjuhi Anders Torelli

Oleme hetkel arendamas välja Rimi kauplustele iseteeninduskassasid. Hetkel on tööd peaaegu lõpufaasis. Saame kinnitada, et esimesed iseteeninduskassad peaks jõudma Rimi poodidesse enne käesoleva aasta lõppu.