Autor: Kaubandus.ee • 23. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üksvärav rääkis, et Euroopa komisjoni plaanitav vahendustasude regulatsioon on suurim muudatus maksekaarditurul viimase kahekümne aasta jooksul ja mõjutab kõiki osapooli. „Regulatsiooni kõige nähtavam osa on hinnalae kehtestamine, kus Euroopa Liidu piirides seatakse piirmäär eraisiku deebet- ja krediitkaarditehingute vahendustasudele,“ rääkis Üksvärav. Seni kehtisid vahendustasudele erinevad määrad sõltuvalt riigist.

Regulatsioon üritab eemaldada piiriüleste kaarditehingute toimimise juriidilised ja tehnilised tõkked. „Ühe näitena võib tuua piirangu kaotamise uutele turgudele sisenemise kontekstis. Kui varem pidi kaardimakse teenusepakkuja rahvusvahelistelt kaardiorganisatsioonidelt igas riigis eraldi litsentsi ja loa taotlema, siis nüüd piisab sellest, et sul on toimiv äri ühes Euroopa Liidu liikmesriigis ning eraldi litsentse või lubasid äri alustamiseks pole enam tarvis,“ selgitas Üksvärav. Kõik see kokku peaks muutma kogu teenuse tervikuna teenusepakkujatele ja kaupmeestele odavamaks. Euroopa komisjoni eesmärgiks on luua Euroopa ühtne maksete turg, et kaupmehed saaksid sarnase kogemuse kaardimaksete teenindamisel igas liikemsriigis.

“Kas see üllas eesmärk ka täidetud saab, näitab üksnes aeg, sest Euroopas oli ja on suuri erinevusi kaardimaksete võimalustes ja kaardivaldajate kogemustes. Lisaks on väga suur erinevus kaardimaksete arvus riikide lõikes. Kui Kreekas ja Rumeenias tehakse inimese kohta alla kümne kaardimakse aastas, siis Eesti näitaja on kakssada ja Põhjamaade oma kolmesaja kaardimakse juures aastas,“ rääkis Üksvärav.