Eestlased säästavad ja tarbivad akiivselt

„Vaadates 2014. ja 2015. aasta kasve sisetarbimises, siis need on olnud vähemalt võrreldavad palgafondi kasvuga. See on olnud üllatav ja on aja küsimus, millal kasvutempo hakkab raugema,“ rääkis Simson. Tema sõnu ei ole hetkel näha tõuget, mis võiks Euroopas järgmise aasta jooksul majanduskasvu tekitada.

Kodumajapidamiste võlakoormus on meil suurusjärgus 40% SKP-st, samal ajal kui Soomes on see 70% ja Rootsis 84%. „Raske on ennustada, kas meie võlakoormuse tase hakkab põhjanaabritele lähenema, aga see näitab, et meie kodumajapidamistel on juba praegu teatud puhvreid. Eesti kodumajapidamiste säästupilt on aktiivsest tarbimisest hoolimata muutunud palju paremaks,“ tõdes Simson.

Eksport seisab juba neljandat aastat paigal, aga siseturu nõudlus on kasvanud. Tööpuudus oli rekordhetkel ligi 20%, tänaseks on see langenud ligi 6,5%-le. Samal ajal on palkade kasv olnud viimasel neljal aastal 5-7%. See kõik on siseturu nõudlust palju toetanud. „Tarbija kulutab igapäevakaupadele hoogsalt, aga kallite kestvuskaupade, nagu autode ja kinnisvara tarbimine on omaaegsetest tippudest kolmandiku võrra madalam,“ selgitas Simson. Tundub, et tarbija hindab rohkem igapäevast heaolu ega soovi nii palju riske võtta. Kasvanud on nn igapäevaste kestvuskaupade tarbimine, nagu jalatsid ja riided, mööbel ja kodumasinad ning mobiilsidevahendid ja arvutid. Näiteks mobiiltelefone müüakse aastas koguni ca 350 000 tükki.