Hotellide ja restoranide esindaja: ootame suvehooaega, ent väljakutsed muudkui jätkuvad

Majutus- ja toitlustussektori jaoks on kevad olnud keeruline ning suvehooaega oodatakse suure lootusega. Samas ei pruugi see tuua automaatselt kergendust kogu sektorile, kuna juulist tõuseb käibemaks, tõdes Eesti hotellide ja restoranide liidu juht Külli Kraner Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Toidulauad kaetakse vähem rikkalikult, vähem toimub sündmusi ja seminare. Paistab hästi välja, et ettevõtted hoiavad raha kokku, rääkis hotellide ja restoranide liidu juht Külli Kraner.

Toidulauad kaetakse vähem rikkalikult, vähem toimub sündmusi ja seminare. Paistab hästi välja, et ettevõtted hoiavad raha kokku, rääkis hotellide ja restoranide liidu juht Külli Kraner.
Foto: Liis Treimann

„Väga-väga ootame suvehooaega,“ ütles Kraner. Tema sõnul on lootust, et suvised suursündmused, eriti Tallinnas, aitavad täituvust kasvatada, kuid mujal Eestis on pilt nukram. „Tartus on tänavu vähem tegevusi kui eelmisel aastal, mil kultuuripealinna tiitel tõi suuremat liikumist. Saartele reisimine on muutunud kallimaks ja see kajastub hotellide hinnastamises.“

Aprillis küll hotellide täituvus kasvas, kuid keskmine toa hind langes. Tulemuseks on olukord, kus käibed kasvavad, kuid kasumlikkust ei lisandu. Juulist jõustuv käibemaksutõus on hotellide jaoks järjekordne väljakutse, mida ei ole võimalik lihtsalt hindadesse üle kanda.

„Me ei saa igal pool hinda korrigeerida, kui sisendkulud on kiiresti kasvanud. Inimestel on niigi vähem raha, mida kulutada restoranidele, spaadele või siseturismile üldisemalt. Ka ettevõtted on kulusid koomale tõmmanud – korraldatakse vähem seminare ja sündmusi, lauad restoranides on tagasihoidlikumad,“ kirjeldas Kraner.

Sektori murekoht on ka investeeringute võimalikkus. Pandeemia aastal ulatus majutusasutuste kahjum üle 20 protsendi. 2023. aastaks suudeti jõuda tagasi kasumisse – 1,4 protsendi juurde. „Aga see ei ole piisav. Kui me täna ei investeeri, siis mõne aasta pärast seisame silmitsi vajakajäämistega – hotellid pole enam nii ilusas seisus, nagu kliendid harjunud on.“

Kraner rõhutab, et Eestis on palju tugevusi, mida turismisihtkohana kasutada: loodus, vähene rahvastatus, üldine kvaliteeditase. Samas sõltub jätkusuutlikkus ka sellest, kas suudetakse investeerida ning maksta töötajatele motiveerivat palka. „Kliendid on harjunud, et meil on ilusad, moodsad spaad ja hotellid. Aga selle kvaliteedi säilitamine nõuab pidevaid investeeringuid.“

Positiivsena toob Kraner välja, et viimastel aastatel on tehtud palju tööd efektiivsuse kasvatamisel ja tehnoloogia kasutuselevõtul. „Kontseptsioonid on muutunud, teenuseid on kohandatud sihtgruppide järgi. Nüüd vajame rohkem kliente, et need investeeringud ära tasuks ja kasum kasvaks.“

Keskmine toa hind Eestis on juba mitmel juhul kõrgem kui mitmes teises Euroopa riigis, kuid hinnastamise taga on tihti sündmuste kalender. „Kui toimub mõni maailmatasemel kontsert, on loogiline, et nõudlus tõstab hindu. Aga argipäevadel või väljaspool hooaega pole hinnad sugugi kõrged,“ selgitas Kraner.

Turistide liikumismustrid on samuti muutumas. Soomlane on küll Tallinna naasnud, kuid saartele ei ole ta veel jõudnud. Läti turist on taas leidnud tee Lõuna-Eestisse ja ka saartele.

Samas on algav suvi toonud hooajatöö ja sellega seotud töötingimused täna tähelepanu alla. Kraner kutsub üles eriti noorte puhul jälgima, et kõik töösuhted oleks korrektselt vormistatud. „Palume vanematel kindlasti rääkida lastega läbi töölemineku tingimused. Peaks olema tööleping ja korrektsed palgaarvestused. Kui midagi juhtub – näiteks tööõnnetus –, siis ümbrikupalgaga töötajal pole mitte kuhugi pöörduda,“ hoiatas ta.

Kokkuvõttes jääb sektor lootma tugevamale suvele, kuid sellele toetuda ei saa. Väljakutseid jagub – nii maksutõusude, sisendhindade kui ka muutunud tarbijakäitumise näol. „Meil on potentsiaali olla tugev turismiriik, aga küsimus on: kuidas üle elada need pikalt kestvad rasked ajad,“ küsib Kraner.

Külli Kranerit intervjueeris Siim Sultson.