Poeketid eelistavad suurtootja mett

Tulli sõnul on nad kaubanduskettides mett müünud alates 1996. aastast. “Selle aja jooksul on meil välja kujunenud kindlad püsikliendid, kes teevad oma ostud peamiselt kauplustest,” märkis Tull. Need on tema sõnul inimesed, kes elavad enamasti linnas ja kel ei ole tutvusringkonnas oma isiklikku mesinikku.

OÜ Mõts ja Mesi mesiniku Margus Reimandi sõnul on nende talu liialt väike, et oma toodetega poekettidesse murda, mistõttu leitakse peamine klientuur laatadelt. Kuna talu on mesilasi pidanud rohkem kui kolmkümmend aastat, on selle aja jooksul tekkinud ka kindel klientuur.

Olulised on ka igal aastal märtsis ja oktoobris Tallinna Lillepaviljonis toimuvad meepäevad, kus kahe päeva jooksul tutvustavad oma toodangut paarkümmend mesinikku Eesti eri paikadest.

Maarika Puusepp Puusepa mesindustalust märkis, et nende perekonna jaoks ei ole mesindus äri, vaid pigem eluviis ja traditsioon ning vanavanemate alustatu jätkamine. Kõige rohkem kliente leiab Puusepa sõnul kvaliteedi toel. “Ostjatele on väga oluline mesitarude asukoht, mee tootmise viis ja maitse. Meie kogemuse põhjal eelistab ostja metsade ja rabade mett, eriti kanarbikumett,” sõnas Puusepp.

OÜ Asten Mesindus omaniku Ardi Asteni sõnul on talul 25 aastaga välja kujunenud kindel klientuur. “Valdava osa meest pakendame väiketaarasse ning müüme poekettide ja hulgikaupluste kaudu. Suurim lepinguline poekett on Rimi. Otseturustust tarbijale turumüü- gi kaudu me ei tee, kuna see on väga ajakulukas ja kallis,” rää- kis Asten.

Asteni sõnul toimub küll klientide mõningane vahetus, ent kui mingil põhjusel üks klient ära kaob, tuleb enamasti kaks asemele. “Vastavalt toodangu kasvule on aasta-aastalt suurenenud ka klientuur. Meie tootmine on jäänud 300 mesilaspere juurde ja turustamisel mingit probleemi ei ole. Kui tootmismahtu suurendada, siis tekiks ka turustamisprobleemid,” usub Asten.

Tulli hinnangul võib Eesti mett pidada mineraalirikkaks ning naturaalseks tooteks tänu looduse mitmekesisusele. “Võrreldes imporditud meega töödeldakse Eesti mett pakendamise käigus üks-kaks korda vähem, mistõttu Eesti mee kvaliteet töötlemisprotsessi tulemusel võrreldes importmeega ei halvene,” märkis mesinik.

Ka Puusepp tõdes, et kuigi mee hind võib olla kampaaniate käigus tihti väga madal, pole toodang välimuselt alati kõige parem, rääkimata maitsest. “Kui välismaise mee tootmiskulud, transport ja turustamine maha arvata, on selle hind uskumatult väike. Eesti mett ei ole võimalik nii odavalt toota, sest mesinikud ise ei hinda oma tööd ja kaupa nii madalalt.”

Tull soovitas tarbijal hoiduda tehismee ostmisest. “Näiteks ringleb maailmas Hiinas riisisiirupist valmistatud tehismett, millele on paraku väga raske jä- lile jõuda,” märkis ta. Tehismee tuvastamiseks on vaja teha proove jaekettides müüdavatest toodetest.

“Lähiminevikus on jaekettidest ka leitud eri riikide tootjate pakendatud ebakvaliteetset mett, mis on kaubandusest eemaldatud,” lausus Tull.

Loe Äripäevast, kuidas mesinikel läheb. 

Autor: Lennart Käämer, Kaasautor