3. märts 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maire Milder: Eesti kaubandustulevik näib mitmekesine

Baltika Grupi brändingu ja jaekontseptsioonide arendusdirektor Maire Milder
Foto: Raul Mee
Praegu on avalikkuses palju diskussiooni kasvavatest kaubanduspindadest, seda eelkõige Tallinnas ning selle ümbruses. Milline on tihedas konkurentsis kvaliteet ja mida tähendab see kauplejale, sellest räägib Baltika Grupi brändingu ja jaekontseptsioonide arendusdirektor Maire Milder.

Milderi sõnul on kesklinnas toimumas arendused, mille tulemusena liigub kaubanduse tuiksoon sadamale lähemale. „See eeldab, et kõik arendused saavad valmis ning linn tuleb ka enda lubadustega järele,“ rääkis ta. Lisades, et kaubanduskeskuste puhul on väga tähtis infrastruktuur ning kaupluste kooslus. „Mulle tundub, et arendusi tehakse hetkel arukamalt, kui aastaid tagasi. Ka kaupmehed on professionaalsemad partnerid, sest dialoogid on suhteliselt pikad.“

Loe intervjuud Baltika brändingu ja jaekontseptsioonide arendusdirektori Maire Milderiga:

Kas Teie arvates on tänavakaubandusel Eestis tulevikku?

Küsimus on selles, kes on tänavakaubanduse omanikud ja millised on klientide harjumused. Seal ei ole midagi juhuslikku, kuidas tänavakaubandus ühes või teises linnas välja kujuneb. Me asume muutuvas maailmas, kus muutuvad inimeste hoiakud ja tarbimisharjumused. Mõned ütlevad, et kaubanduskeskused on neid ära väsitanud ja tahavad rohkem väikeseid intiimsemaid kohti, teistele on jälle oluline üks sihtkoht mitme vajaduse rahuldamiseks.

Kui me vaatame, mis Tallinna vanalinnas toimub ja mis suunas see liigub, siis kas tasub investeerida seal moekaupadesse, kui enamjaolt asuvad seal alkoholi- ja suveniirikauplused ning restoranid? Meie Baltikas oleme selles osas ootel kuhu vanalinn lähima paari aasta jooksul areneb ning kuidas pannakse nii turist kui ka kohalik elanik linna südames liikuma.

Sellest sõltub ka strateegia, sest osad asjad on tugevalt poliitika ja infrastruktuuridega seotud: millised on linna arenguplaanid ning kui palju mõeldakse ette infrastruktuuri arendamiseks. Kord tuleb vanalinna kohta ühte infot ja siis jälle teistsugust. Lisaks vahetuvad seal ka restoranide pinnad pidevalt, mis viitab teatud ebastabiilsusele või muutustele kliendivooludes.

Üldiselt ei ole Eestis nii palju seda nišši klienti, kes tuleb spetsiaalselt sinu eraldi asetsevasse kauplusesse vanalinnas või tänaval, mis on tema teistest sihtkohtadest kaugel. Kui turiste, kes hindavad luksust ning otsivad erilisi kohalikke tooteid, käiks rohkem, siis oleks võib olla tänavakaubandusel lihtsam, kuid üldiselt on Eestis on see mingil põhjusel keerulisem.

Kuidas on muutunud Teie hinnangul inimeste tarbimisharjumused?

Inimeste jaoks on muutnud üha olulisemaks aeg enda ja sõprade või pere jaoks ning tarbimine ei ole enam nii kesksel kohal. Kui tarbida, siis pigem kvaliteetseid ja erilisemaid asju. Kui vaadata lisaks ka nooremat, peale kasvavat nn Z-generatsiooni, siis on näha ka suuremat väärtuspõhist ellusuhtumist, mis üldiselt tähendab vähem ja rohkem läbimõeldud tarbimist.

Teist mõju annavad kindlasti üldised globaalsed trendid – seda nii moes endas, kui ka poodide kontseptsioonides, samuti ka e-kaubanduses, mis kõik mõjutab seda MIDA ja KUIDAS kliendid tahavad ostlemas käia.

Trendidest kindlasti on üha olulisemaks muutumas kogemuslikum poodlemine, kus ei pakuta lihtsalt toodet vaid ostlemine on iseeneses juba kogemus. Selle puhul on oluline nii keskkond, kui ka teenindus ja millist lisaväärtust (peale konkreetse toote) suudetakse kliendile pakkuda.

Kui e-kaubandusega on kaasnenud mugavus tellida omale toode kodust diivanilt, siis moekaupade puhul hakkab tekkima ka sellele vastupidiseid liikumisi – tehakse palju ajutisi nö pop-up poode, et inimesed saaksid tulla tooteid, materjale ja istuvust proovima, tulla reaalsele tootele siiski lähemale.

Milliste kaupluste kontseptsioonide kallal hetkel Baltikas töötatakse?

Baltikal on 5 jaemüügibrändi ning töötame jooksvalt nii kontseptsioonide edasiarendamise kui ka rakendamisega. Kuna meil on tänaseks ka väga palju frantsiisipartnereid Hispaaniast kuni Venemaani, siis töötame igapäevaselt ka neile brändiomaste poekeskkondade loomisega.

Põhirõhu püüame panna meie brändide kontseptsioonipoodide arendamisele ja edasiarendamisele, mis baseeruvad väga selgelt konkreetse brändi brändiväärtuste ja kliendiomaduste ning –ootuste kokku viimisel. Igale brändile loome temale omase brändipõhise kogemuse ja kontseptsiooni. Kontseptsioonid koosnevad nii välisest – näiteks, kuidas näeb välja mööbel ja mis värvi on seinad – kui ka sisulisest loogikast - näiteks erinevat kauba väljapanekuloogikat, kliendi liikumisteede loogikaid ning inspiratsioonidetaile, mis kliendi tähelepanu võidavad.

Rocca Al Maresse tegime mõni aeg tagasi Baltmani esinduskaupluse, kus on meestel hea olla. See on selge keskkond, kus  on olemas selgelt erinevad fookused: ärireisimine, hooajaline mood ja made-to-measure võimalused, kus rõivamudelitele tehakse kohendused sisse vastavalt klientide soovile.

Tegime huvitava formaadi Viljandisse, kus taasavasime oma kaupluse 2015. aasta kevadel. Seal on Mosaici ja Montoni tooteid ning lisaks on väljas natuke Bastionit ja Baltmani. Kaupluses on kohapeal e-kaupluse pop-up versioon ehk internet arvutiga, kus klient saab kaubaga tutvuda ning soovi korral ka kohe tellida. Kauba saab kätte 3-7 päeva pärast kauplusest ning kui ei sobi, siis saab selle ka seal samas ümber vahetada.

Jälgime kohalikke elanikke, et pakkuda neile sobilikke kaupluse kontseptsiooni ning kollektsioone. Viljandi oli meie pilootpood Click and Collect süsteemi katsetamiseks, mis annab väiksemates kohtades elavatele inimestele kindlustunde, et veebist tellitud kauba saab ka mittesobimise korral koheselt tagastada. Viljandis on inimesed selle väga hästi vastu võtnud.  Tänaseks on Click and collect saadaval juba kõikides linnades, kus meil on olemas füüsilised poed.

Erinevatel brändidel on erinevad võimalik formaadid ning brändid valivad asukohti neile sobiva kliendivoolu järgi ja neile sobiliku formaadiga.  Ma näen seda ka meie enda meeskonnas, et arendused toimuvad väga kohapõhiselt ning seega peab ettevõttel olema meeskond, kes arendab bränditud kauplust sellele ümbritsevasse keskkonda. Oleme loonud Baltikasse maja siseselt tugeva jae-arendusgrupi, kes tegeleb igapäevaselt arenduste ning eriprojektide loomisega, kuid oma brändide kontseptsioonide loomiseks teeme koostööd rahvusvaheliste disainiagentuuridega.

Kui tihti muudate kaupluse sisu ja kontseptsiooni

Brändile peab tegema uuendusi iga 5-7 aasta tagant, kuid see ei pea olema täismahus muudatus vaid võib olla väiksem uuenduskuur. Pigem näeme olulisust luua poekonspetsioonidesse koheselt erinevaid arendusvõimalusi, mida siis tarbija ootuste muutudes ajaga saab rakendada, täiendada, kohandada ning seda võib juhtuda igal aastal.

Te avasite sügisel enda pop-up kaupluse Solarises. Mis Te arvate, kas igas keskuses võiks olla pop-up nurgake?

Keskused kasutavad ühel või teisel viisil koridorides teatud tsoone pop-up lettide jaoks. Ega pop-up kaupluse tegemine ei ole päris ilma rahata. Kuna oleme suur ettevõte, siis meil on know-how’d kui ka võimekust selliseid erilahendusi teha. Mõnel väikesel butiigil ei pruugi olla lihtsalt jõudlust teha pop-up kauplust. Seetõttu on kaubanduskeskuste koridorid vaid mõne stangega nende jaoks kergemad variandid, kui sisustada kogu füüsiline kaupluse ruum.

Maailmas on mitmeid selliseid näiteid, kus keskused on lahendanud enda kõik pinnad pop-up kauplustega. See tähendab, et keskusel peab olema ettevõtted, kelle vahel valida ning keegi peab sellega ka tegelema. See on totaalselt teine kontseptsiooni ning Eesti kaubanduskeskustele seda sisse ei ole kodeeritud.

Milline on hea kaubanduspind, kuhu tasub investeerida?

Kõigepealt peab aru saama keskusest endast, milline see on ning milline on tema kaupluste kooslus. Üks asi on keskust ehitada, teine asi on seda pikaajaliselt hallata. Meie jaoks on väga tähtis teada, kes on teised rentnikud, millise loogika järgi on keskus üles ehitatud, kas kõik pinnad töötavad võrdselt ning kui mugav on kliendil asju üles leida. Hea keskus on see, mis jälgib turumudelit ning arvestab sellega, et ükski kauplus ei taha olla üksinda, kuna keskusesse ei tulda ühe kaupluse pärast. Väga oluline on nii kaubanduskeskuse enda visioon kui ka hea koostöö kauplejatega.

Kui suurt perspektiivi näete uutes keskustes?

Oleme kõikide keskuste juures olnud läbirääkimistel ning saan öelda, et arendajad püüavad leida enda keskuste tugevusi ega soovi teha copy-paste lahendusi. Seetõttu eristutakse ja püütakse pakkuda kliendile midagi unikaalset..

Samast ei tohi me unustada, et palju sõltub ka majanduslikust olukorrast ja ümbritsevast keskkonnast, kuhu uued keskused satuvad. Ehk milliseid otsuseid on keskustel majandusest lähtuvalt üldse võimalik teha. Ideed ja esialgsed soovid võivad kõigil olla head, aga ka turg teeb ärile pärast omad korrektuurid.

Baltika loodab, et tekib väga palju põnevaid uusi asju, mis on huvitavad nii linnarahvale kui ka turistile. Ja kui turisti atraktsioon välja mängitakse, siis see on Eestile pigem kasulik, kui kahjulik.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757