T1 kaubanduskeskus surub end jõuga turule

Kaubanduskeskust T1 arendava Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor ütles, et suurtel kaubanduskeskustel on pea võimatu pangalaenu saada. Pangad nõuavad, et laenu saamiseks oleks kaubanduskeskustel 70% pinnast üürilepingutega kaetud. Jaekaubandus on aga koondunud suurteks kettideks, mis ei allkirjasta rendilepinguid enne, kui on paigas keskuse avamistähtaeg ja finantseerimine.

Nii leidis T1 rahvusvahelise rahastusplatvormi TSSP, kellelt saadi vajaminevad 65 miljonit eurot. “Nemad ütlesid meile ka kohe, et meil on sellise projekti jaoks klassikalise pangafinantseeringu saamine keeruline, kuna suured ettevõtted lihtsalt enne ei kirjuta alla, kui ei saa neile kindlalt öelda, millal me avame,” rääkis Remmelkoor.

Tema sõnul analüüsisid rahastajad projekti, käisid ka kohapeal vaatamas ega näinud selle õnnestumises kahtlemiseks mingit põhjust. “Praegu ei ole lepingutega kaetud nii suurt osa, nagu küsiksid klassikalised pangad, aga nad ei näinud selles probleemi, et seda edaspidi ei saavutaks või et ettevõtted ei kirjutaks lepingutele alla,” ütles Remmelkoor.

Pangad löövad kõiki ühe vitsaga

Remmelkoore hinnangul on pangad oma nõudmistes jäigad ega süvene projektide nüanssidesse. “Kas arendame meie 55 000ruutmeetrise üüritava pinnaga keskust või arendatakse 8000 ruutmeetriga näiteks mingit Stroomi keskust. Nende jaoks on see suhteliselt üks ja sama maailm ja standardsed tingimused.”

Porto Francol rohkem üürnikke, kuid raha veel mitte

Samuti kaubanduskeskuse ehituseks raha otsiva Porto Franco juhatuse esimees Aldo Dapon ei olnud päri Remmelkoore väitega, et rentnikud ei taha enne kogu raha kokkusaamist üürilepinguid allkirjastada. “Vastab tõele, et arendusprotsessis on rahastamine ning üürilepingute sõlmimine tihedalt seotud. Väide, et jaeketid ei allkirjasta lepinguid enne, kui on olemas keskuse kindel rahastus, ei vasta tõele,” ütles ta.

“Jaekauplejad on kõik tänapäevased ettevõtjad, kes saavad väga hästi aru, et suurprojekti elluviimiseks on vajalik, et korraga oleksid täidetud kõik projekti realiseerimiseks olulised kriteeriumid. Esimesed ja ka kõige olulisemad kriteeriumid on rajatava projekti asukoht ning üürnikele sobiv keskuse kontseptsioon, seejärel on oluline projekti valmimise ajakava ning rahastamise olemasolu,” selgitas Dapon.

Porto Francol on sõlmitud üürilepinguid umbes 70 protsendi ulatuses kaubanduspindade mahust. T1 keskus läheneb lepingutega 60 protsendile.

Loe pikemalt Äripäevast. 

Autor: Kristel Härma, Äripäev