Amazon Go pani kaupmehed tegutsema

Reinson usub, et kõige innovaatilisem jaekett on WalMart, kes on kõige jõulisem ja omab kõige rohkem ressurssi katsetamaks uusi tehnoloogiaid. “Tema võiks olla see, kellelt võiksid teised vaadata, millised kontseptsioonid õnnestuvad ja nende ebaõnnestumistest ka õppida,” ütles Reinson.

Ta lisas, et samasuguseid vigu ei ole mõtet teistel korrata. Lisaks tasub ka analüüsida, miks seal projektid õnnestuvad, sest turud, kus tegutsetakse, ei ole samasugused.

ShopConcept juht Raimond Lind annab oma hääle Amazon Go väga huvitavale projektile. See ei ole praegu veel suurtesse massidesse läinud ja seda testivad jätkuvalt Amazoni enda töötajad. Amazon Go tähendab tarbija jaoks seda, et “haara riiulilt kaup ja jaluta otse kauplusest välja”.

Kaupluses kassasid ei ole, kaamerad, sensorid jm tehnoloogia jälgib klienti ning kui ta kauplusest väljub, siis automaatselt võetakse pangakontolt ostetud toodete summa maha. Hiljem tuleb ka sellekohane teade Amazoni äppi. “Seal on praegu küll palju probleeme, näiteks ei suudeta üle kahekümne kliendi korraga jälgida, kuid ma usun, et need probleemid saavad kõik lahendatud,” oli Raimond Lind kindel.

“Selline lahendus jõuab Eestisse suhteliselt kiiresti ehk kui see kontseptsioon on tõesti töökindel, toimiv ja täpne, siis ma ei näe ühtegi takistust, miks see ei võiks jõuda Eesti turule aastaga,” ütles Reinson, kuid ta lisas, et ainus takistus on see, et Amazonil endal ei ole tõenäoliselt huvi siia seda tehnoloogiat tuua.

“Meie partner Datalogic ütles, et tänu Amazon Go projektile on jaekaupmehed justkui unest ärganud ja näinud, et iseskannimine on lahendus, kuhu peaks panustama,” rääkis Reinson. Ta täiendas, et kui nähakse, et keegi teeb midagi veel innovaatilisemat, kui turul keskmiselt, siis enamik kaupmehi hakkavad mõtlema, et teeks vähemalt seda, mida teised konkurendid juba kasutavad. “Kas Amazon Go tuleb või ei, on ta kaubandust juba mõjutanud,” ütles Reinson.

Tehnoloogia mõjutab tarbijate käitumist

Lind rääkis, et kogu tehnoloogia on pidevas arengus ning see muudab ka tarbijakäitumist väga palju. Näiteks kodumajapidamises on juba olemas need külmkapid, mis põhimõtteliselt ise tellivad kauba koju. Samsungil on olemas äpp, millega saad kodust eemal olles vaadata, mis sul parajasti külmikus on ning mida oleks osta vaja.

“Viimane selline mugavuslahendus tuli minu jaoks Panasonicult, kes tegi valmis sellise külmiku, mis tuleb kutsumise peale inimese juurde kohale. Istud mõnusalt diivanil, ei viitsi üles tõusta ja hõikad “Hei, külmkapp, tule siia”. Külmkapi alumine moodul veereb kohale, võtad oma soovitud asjad ära ja siis vurab ta ise oma kohale tagasi,” rääkis Lind

Reinsoni koduse tehnoloogia üks lemmikuid on külmkapile kinnituv magnet, millega on võimalik skannida tooteid. See seade ühendub wifi kaudu pilve ning läbi skannimise on võimalik saada kokku ostunimekiri toodetest, mis skannitakse enne prügikasti viskamist. “See on selline asi, mis jõuab inimesteni enne, kui iseliikuvad külmikud,” on Reinson kindel. Ta lisas, et järgmine samm sealt edasi oleks see, et kaup, mis on skannitud, jõuab kliendini õigel ajal ning ostunimekirja komplekteerib kliendi valitud kaupmees.

Lind täiendas, et tegelikult pole enam tarvis ka kauplusesse minna, sest järgmine hetk on kaup kodus kohal. “Väga palju see nii on ka juba läinud. Paljud kaupmehed sellist teenust juba pakuvad. Küsimus on pigem sisendinfos, kas toodete valimine toimub mobiilis või arvutiekraanil ja kui mugav see teenus on,” ütles Reinson.

Eesti kaupmehed on innovaatilised

Imre Reinsoni sõnul on Eesti kaupmehed suhteliselt altid uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma. “Kui me vaatame meie teisi koduturge, Lätit ja Leedut, siis eriti suur erinevus on Lätiga. Eestis eelistatakse uusi tehnoloogilisi kontseptsioone turule tuua, millega soovitakse olla konkurentidest ees ja eristuda,” rääkis ta.

Reinson on kuulnud, et Lätis on asjad vastupidi. “Sealsed kaupmehed tahavad olla kindlad, et kas kliendid saavad tehnoloogiast aru ning kõik toimib. Alles siis ollakse valmis seda ka enda ettevõttes katsetama,” ütles Nixor Ee tegevjuht. Tema sõnul on Eesti kaupmehed väga innovaatilised.

Reinsoni sõnul on nad näinud läbi aastate, et igast investeeritud eurost tahetakse palju rohkem tagasi saada. “Kui võrdleme, kui palju tarkvara funktsionaalsust ära kasutatakse, siis Eestis tahetakse saada maksimum.” Ta usub, et see, mida tarbija ootab ja kaupmehed pakuvad, on õigel teel.

Milline on kaubandus 15 aasta pärast?

Reinson usub, et 15 aasta pärast kaubandust sellises perspektiivis ja kujul ning mahus ei eksisteeri. “Usun, et tulevikus räägime palju elamuskaubandusest. Kas teha või osta midagi, siis see piir hägustub,” on ta kindel. Homme võib olla ei ole kinno ja spaasse minek enam nii erinevad.

“Elamuskaubandus on see, mis siis on teema ja see ka ainult nende jaoks, kes saavad seda endale lubada, sest tegemist on luksuskaubaga,” ütles Reinson. Tema sõnul toimub ülejäänud ostlemine nii automaatselt, et selleks ei pea olema kauplust tänases mõistes ja ei pea ka minema kuskile kaubale järele.

“Kaup tuleb koju, olgu selleks siis esmatarbekaup või riided.”

Kuula, Millal saab klient ostu sooritada mobiiliga? Millal tuleb inimestel võimalus maksta sõrmejäljega või silma vikerkestaga? Äripäeva raadiosaates Tulevikuäri.