10 raiskamisviisi – kuidas raiskamised erinevad?

Üleliigsed varud. Miks tekivad toiduainetööstuses üleliigsed varud? Peamine probleem on selles, et ei suudeta ennustada, mida tarbija tahab. Mis toorainet, mis ajahetkel tarbija vajab ning sellest tingituna ei suudeta protsesse prognoosida ja ei suudeta varusid prognoosida. Lahendus on täpselt sama, mis ületootmisel ehk tuleks jaekaubandusega tihedamat koostööd teha ning erinevaid prognoosimudeleid kasutada.

Ootamine. Kas õigel ajahetkel on olemas protsesside info, mida tehakse ning kuidas inimesed peavad tegema? Mis järjekorras tööd tehakse või töötajad ise otsustavad, mis ajahetkel midagi tehakse? Kuidas ettevõttes on ressursid planeeritud? Ootamise vähendamiseks saab protsesse vähendada. Kui töötajad tööd alustavad, peavad neil plaan ees olema, millal ja kuidas ta tööd teeb. Kui plaani ei ole, siis tulevad protsessi seisakud ja ootamised ning hakatakse otsima informatsiooni, mida edasi teha. Küsimus on selles, et kuidas me õpime neid ootamise kohti nägema ja vähendama.

Üleliigne liikumine. Siin peab vaatama, et millised on protsesside erinevad liikumise teed. Kas toimub ühesuunaline liikumine või palju edasi-tagasi liikumist. Millised protsessi osad on omavahel seotud? Kus toimub toidu valmistamine, kus pakendamine, kus komplekteerimine? Kuidas on liikumised korraldatud, kas need teed on pikad, kas need teed on automatsiseeritavad? Rida küsimusi, mida tuleb üleliigse liikumise puhul tähele panna. Tootjatel-jaekettidel on hetkel kasutusel mudel, kus kaup saadetakse jaeketi jaotuskeskusesse ning sealt viiakse see siis edasi kauplustesse. Kas see loob väärtust juurde või ei loo? Kas see protsess ei kuulu üleliigse liigutamise, üleliigse transpordi valdkonda? Ühelt poolt töötajad saadavad kauba tootmisest välja, teiselt poolt võetakse jaotuskeskusest maha. Nendega tehakse mõned tegevused ehk jaotatakse kaupluste lõikes ära. Tõstetakse auto peale ning viiakse kauplustesse. See ei loo väärtust ning on üleliigne tegevus. Küsimus on selles, kuidas seda protsessi teisiti korraldada?

Üleliigne transport. Tuleb vaadata, mida ja kuidas me transpordime. Mis ajahetkel ja millised on transpordi teekonnad. Üleliigne transport on väga tihedalt seotud üleliigsete varudega. Kui need lähevad liiga suureks, siis tehakse lisategevusi, et neid kauba aluseid hallata. Seega tuleb varude juures läbi mõelda, kui suur on tooraine varu, kui palju on seda mõistlik hoida ja millise tarneajaga me seda saame transportida.

Üleliigsed liigutused. See on oluline teema, mis on tööjõu mahukas. Mida inimesed tõstavad, mis liigutusi päeva jooksul tehakse? Toidutööstuses on palju selliseid tegevusi, kus inimesed peavad raskeid asju tõstma, mitu korda päevas. Millised on nende töövõtted? Selle tulemusena võib olla töötajate väsimus ning mittekvaliteetne toodang. See toob ettevõttele kaasa ka palju erinevaid lisakulusid. Tuleks üle vaadata, milliseid töövahendeid inimesed kasutavad ning otsida lahendusi, et inimeste tööd kergemaks teha.

Üleliigsed tegevused (protsessid). Kas inimesed teavad, mida nad peavad tegema? Kas nad peavad otsima vahendeid, et tööd teha? Toiduainetööstuses on ta näinud protsessi, kus retsept oli kirjutatud väikese lipiku peale ning see oli kadunud. Kokk tegi toodangut mälu järgi ning toodangu tase oli ebaühtlane.

Ebapiisav info. Kui töötajal ei ole piisavalt infot, või see hoopiski puudub või on vigane? Kuidas inimesed tööd teevad ja kuidas nad saavad kvaliteeti tagada? Protsessis peab info olema õige. Kui uued tooted välja tulevad, siis ikkagi mingeid retsepte timmitakse paremaks. Küsimus on, et milline on viimane retsept, mis on töötajatel käes. Kas aegunud info on protsessist kõrvaldatud ning töötajad teavad, kuidas ja mida nad peavad tegema.

Defektid ja ümbertegemine. Toiduainetööstus on paraku selline valdkond, kus tekivad mittekvaliteetset toodangut ning see toob kaasa väga suure jäätmete hulga ehk ära visatava toidu hulga. Oluline on tähelepanu pöörata, et kas tehakse õiget asja, õigel ajal ning õige info järgi. See on vajalik selleks, et ei tekiks suuri kadusid just valmis toodete puhul ning samuti ei tohi tekkida suuri kadusid tooraine puhul.

Töötajate realiseerimata potentsiaal. Millised on inimeste võimekused? Kuidas me inimesi kasutame? Siinjuures peame raiskamiseks, kui väga võimekas inimene ei tee tööd vastavalt oma võimetele. Raiskamine on ka see, kui nõuame inimeselt töö tegemist, milleks ta suuteline ei ole. Kuidas leida protsessis igale inimesele õige koht, kus ta saab oma potentsiaali õigesti kasutada. Ettevõte peab oma protsesse väga hästi tundma, et kaardistada neid nõudmisi ja vajadusi oma töötajatele.