Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta jaanuaris võrreldes 2018. aasta detsembriga -0,2% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 2,7%, teatab Statistikaamet.
Kaubad olid 2018. aasta jaanuariga võrreldes 1,5% ja teenused 4,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 4,0% ja mittereguleeritavad hinnad 2,3%.
2018. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim eluase, mis andis kogutõusust ligi poole. Sellest omakorda poole andsid 18,1% kallinenud kodudesse jõudnud elekter ja kuuendiku 19,8% kallinenud tahkekütused. Mootorikütused olid tänavu odavamad kui möödunud aasta jaanuaris. Bensiin oli 5,4% ja diislikütus 3,5% odavam kui mullu. Aastataguse ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud värske köögivili (27%), kartul (25%) ja kaasaostetav valmistoit (14%) ning odavnenud suhkur (20%), värske puuvili (11%) ja munad (11%).
Seoses elanike tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal.
2019. aastal vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanike 2018. aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on 2018. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendav kuu on detsember 2018.
Seotud lood
Selveri pagarilettide küpsetusjuhi Irina Kaganskaja sõnul on viimastel aastatel pagaritoodete müük märkimisväärselt kasvanud. Eriti menukaks on osutunud käsitsi valmistatud ciabatta'd ja focaccia'd oliividega.