Autor: Rivo Sarapik • 17. mai 2019

Eesti parim juht 2019 on Jaanus Vihand

Pärnu Juhtimiskonverentsil kuulutati Eesti parimaks juhiks 2019 Coop Eesti juht Jaanus Vihand, kes peab enda eeliseks teiste juhtide ees tahet teha pikka aega rasket tööd ja mitte alla anda. Oma nõrkuseks loeb aga liiga paljude võimaluste jagamist.
Foto: Andras Kralla

Konkursi žürii tõstis Jaanus Vihandi puhul esile seda, et ta on kaasajastanud konservatiivse tarbijate keskühistu, mille järeltulijal Coop Eestil on ambitsioonikas plaan jõuda jägmiste aastaega miljardikäibeni.

„Pean enda nõrkuseks juhtimise juures seda, et kipun andma inimestele võib-olla liiga palju võimalusi. Kümnel juhul kaheksast ei tule sellest midagi, aga kui kahe puhul kümnest suudad nende elu paremaks muuta ja neid järgmisele tasemel viia, siis jätkan selle nõrkuse kultiveerimist,“ rääkis Vihand intervjuus.

Risto Mäeots, Jaanus Vihand, Aku Sorainen
Foto: Urmas Kamdron

Vihandi eesmärk on kasvatada Coop Eesti miljardikäibega ettevõtteks, praegu ollakse poolel teel. Kuidas seda eesmärk täita, kuidas aitavad selle juures võitluskunstid, kuidas võitluslikkust töötajatesse süstida, kuidas suunata inimesed koostööle ja paljust muust räägib Jaanus Vihand intervjuus.

Olete koostöö eestkõneleja ja ühes sellega aidanud ETK ümber kujundada moodsaks kaubandusettevõtteks. Kõige paremini kirjeldab muutust see, et teie nägemusel ei lähe inimene poodi piima, makarone või apelsini ostma, vaid otsima võimalust valmistada mõnus roog. Ehk kaubandus ei müü kaupa, vaid pakub inimestele elada soovitud elu. Kust jõudis teieni teadmine, et peaks selles suunas minema?

Kaubanduses on turbulentne aeg ja proovitakse, mida inimesed tegelikult tahavad, katsetatakse formaate. Oleme aastaid nuputanud, katsetanud ja uurinud ning vaadanud muu maailma näiteid ning oleme selleni jõudnud.

Kas selle mõtte viisite Coopi teie või oli see juba seal olemas?

Coop ei ole ainult Jaanus Vihand. Coop on 5500 inimest. Sünergias tekivad uued lahendused, mõtted ja ideed. Ma ei oska öelda, kas see mõte on minu peas sündinud või meie üldine teadmine, aga sõnastus on minu kirja pandud. Coopi kogemused on kindlasti baas, mille pealt see on tulnud.

Samas peab juht siiski visiooni tüürima. Kuidas sellist suurt organisatsiooni või suurt laeva nii-öelda pöörata?

Kui ma Coopi läksin 2012. aastal, hakkasime põhimõtete paikapanemisega pihta. Esimesed printsiibid ei olnud seotud sugugi selle visiooniga, kuhu me läheme või mida me teeme, vaid mängureeglite korrastamisega. Näiteks üks selline, mille tõttu tõmbasime maha planeeritud kulusid ja investeeringuid miljonite võrra ja samas kirjutasime natuke ka teisi juurde, oli see, et me ei tee mitte ühtegi asja, mille puhul me ei ole kindlad, kuidas see tagasi teenib.

Elu on näidanud, et kui sa ei ole selles päris kindel, siis see on lihtsalt selline tore asi, mis teeb kellegi elu natukene lahedamaks, aga kokkuvõttes põletad ainult raha ja kulutad inimeste aega. Oleme aastate jooksul umbes 15 sellist põhimõtet kirja pannud, millest oma tegevuses lähtume.

Näiteks enne ametisse asumist mõtlesime, kuidas pressiteates minu võetavaid eesmärke sõnastada. Ütlesin, et hakkame konkurentidelt turuosa ära võtma. Nõukogu liikmed ütlesid selle peale, et ülbe ja pealegi oleme viimastel aastatel turuosa hoopis ära andnud. Mina ütlen, et otse loomulikult hakkame võtma. Ega me siia kaotama tulnud. Me tulime võitma. See on teine oluline põhimõte – me oleme võitjad ja oleme turuvõitluses orienteeritud võidule.

On väga suur vahe, kas su meeskond lihtsalt vegeteerib ja on vaikselt alla andnud või tegutseb selle nimel, et võita. See on ka üks meie edu alustest, et tahame võita.

Coopi eesmärk on saavutada aastaks 2026 käive miljard eurot ja turuosa 40–45%. Olete selles poolel teel. Kuidas selle aasta alguses on läinud?

Planeerime selleks aastaks 20–30 miljonit käibe kasvu ehk üle 600 miljoni eurot käivet. Oleme jätkuvalt valmis kedagi üles ostma, aga kui me ei saa erinevatel põhjustel seda teha, siis ka orgaaniliselt on võimalik sinnamaani – miljardilise käibeni - jõuda.

Mis ettevõtteid ülesostmine puudutab?

Ennekõike kaubandusettevõtteid, see on meie põhiäri, aga panga (Krediidipanga) ost näitab, et me ei jää ainult põhiäri juurde. Enne teist maailmasõda kuulus tolleaegsele ETK-le paberivabrikuid ja erinevaid tööstusi, nii et ei ole välistatud, et laieneme uuesti muudesse teenusesfääridesse.

Lugege intervjuud Jaanus Vihandiga pikemalt Äripäevast.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757