Kui palju e-kaubandus mõjutab kaubanduskeskusi?

Äripäeva raadiosaates „E-kaubanduse areng ja tulevik“ rääkisid Colliers International partner Margus Tinno ja Astri Grupi nõukogu liige Silver Hage sellest, kuidas e-kaubandus kaubanduskeskusi mõjutab ning millega peab arvestama, et olla edukas.

Margus Tinno, saatejuht Art Lukas ja Silver Hage  Foto: Maarit Eerme

„E-kaubandus ei ole ainuke asi, mis kaubanduskeskustel lähituleviku perspektiivi mõttes fookuses on. Kuid ta on kindlasti üks osa sellest, mis mõjutab kaubanduskeskuste otseseid kliente ehk kaupmehi,“ ütles Colliers International partner Margus Tinno raadiosaates. Tema sõnul on kaubandus muutuste faasis ning loogiliselt seostub see ka kinnisvaraga.

Tinno rääkis, et teine suurem muutus on tingitud inimeste üldistest tarbimisharjumustest. „Enam ei ole ostlemine must-valge. Tarbijad tahavad saada midagi muud ning praegused kaubanduskeskused muutuvad nii, et neis kaubandus enam ei domineeri,“ sõnas Tinno. Selliseid keskusi nimetatakse linnakeskusteks, kus on väga palju erinevaid ajaveetmise ja tarbimisvõimalusi ühes kohas.

„Astri Grupp on algusest saadik tegelenud ka meelelahutusega. Esimene kino, esimene liuväli, esimene jõusaal ja seiklusrada. See on olnud meie fookus. Hiljuti avasime Tartus Lõunakeskuse kõrval Tartu Erakooli,“ loetles Astri Grupi nõukogu liige Silver Hage ning lisas, et järgmised projektid on juba erinevatest valdkondadest.

Võimalus kasu lõigata

Tinno sõnul on keskustele oluline tulevikuküsimus, mida suudetakse lähema 10 aasta jooksul tarbijatele pakkuda, et keskusi külastataks. „Kui saadakse tarbijad keskusesse, siis tekib ka käive ja küsimus on pigem selles, milliste pakkumistega ettevõtet tulevikus pildis hoida, sest see ei pruugi üldse kaubandus olla,“ ütles Tinno.

Maailmapraktikat vaadates näeb Hage mitut võimalust kasu lõikamiseks. Üheks selleks on tema sõnul ise e-kaubandusse investeerida. „Dubai Malli omanik on sealse piirkonna ühe suurima e-kaupluse investoreid, selliseid näiteid leiab veel Aasiast ning mujalt maailmast. See on see tee, mille oleme ka meie valinud,“ sõnas Hage. Astri Grupil on palju füüsilises keskkonnas kauplejaid ning neile pakub e-kaubandus lisaväärtust. Hage lisas, et teisalt näevad ka e-kaupmehed, et neil hakkab piir ette tulema ning neile loob just füüsiline kanal lisaväärtust (nt Amazon, Sportsdirect jne).

Tinno on kindel, et e-kaubandus tuleb varem või hiljem tavakaubandusse tagasi ning ka kohalikul turul on selliseid näiteid, kus e-kauplus (Hansapost ja Kaup24) on avanud enda füüsilised poed. „Eesti ei loo selles võtmes kunagi trendi. See on omamoodi sundkäik, mida kuskil mujal maailmas tehakse. On näha, et kaubandust ootavad ees struktuursed muutused.“

Colliers’i Euroopa kolleegid on avastanud, et e-kaubanduse kasv on mingil määral raugemas ning sein tuleb mingis osas ette. „See on peamiselt tingitud turundusest, mis läheb kulukaks, ja teiselt poolt logistikast, mis moodustab poole e-kaubanduse kulust,“ kommenteeris Tinno.

Showroom’ide pealetung

Colliers International ning Margus Tinno olid seotud ka Ikea.ee e-poe ning väljastuspunkti maaletoomisega. Tema sõnul on see selgelt uus kontseptsioon ja lähenemine kaubandusele. Lisaks Eestile on täna avatud samasugused poed ka Leedus – Kaunases ja Klaipedas. „Inimestele meeldib asju veebist osta ja vaadata, aga kohapeal tarbida,“ rääkis Tinno trendist. Statistika kohaselt 40% klientidest, kes kasutavad kaupluses olevat click and collect teenust, teevad poes veel täiendava ostu. „See võib edukalt toetada kaupmehe tegevust.“

Hage sõnul on kauplused olnud showroom’id sama kaua kui on e-kaubandus eksisteerinud. „Kui klient tuleb kauplusesse ja ostab veebist ja veel sama kaupluse e-poest, siis on kõik hästi ja e-kaubanduse strateegia töötab. Aga kui klient läheb kauplusesse ja ostab kuskilt mujalt veebist, siis tuleks hakata enda e-kaupluse strateegiat üle vaatama,“ ütles Hage.

Tehnoloogia on keskuste peamine komistuskivi

Tinno arvab, et tehnoloogia pool on kaubanduskeskuste puhul peamine tõke ja komistuskivi, mis võib arengut ja üleminekut takistada. „Juba aastaid tagasi kui mobiiltelefonidesse NFC tekkis, räägiti, et kliendid saavad keskuses asuvast kauplusest mööda jalutades personaalse pakkumise. Täna seda tulemust näha ei ole,“ ütles Tinno. Tema sõnul ei kasuta keskused ära seda, mida tehnoloogia kaasaskantavate aparaatide sidumisel elamuste kontekstis võimaldab. „Mujal maailmas on näha, et AI kasutamine kasvab. Ehk ei olegi tarvis uusi brände ja kontseptsioone, vaid piisab uuest tehnoloogilisest lahendusest ja klienditel on kaubanduskeskuses juba väga huvitav viibida,“ kommenteeris Tinno.

Kuidas Astri e-pood toimib?

Astri e-pood toetab ettevõtte füüsilist äri, kus e-kanali kaudu pakuvad oma tooteid üle 300 ettevõtte. Astri Grupi nõukogu liikme Silver Hage sõnul pakutakse Astri keskustes paiknevatele tavakauplustele veebis platvormi, mida külastab üle 250 000 inimese kuus. Tegemist on hea väärtuspakkumise ja võimalusega, kus oma tooteid näidata. Need, kes tulevad veebi müüma, siis nendega tehakse Hage sõnul ka ristmüüki – kui toimub mõnes keskuses laat või ööturg, siis paigaldatakse keskustesse väikesed pop-up kauplused.

Astri e-poe ärimudel on füüsilisele kaubandusele väga sarnane. Hage sõnul on nad loonud platvormi, kus kaupmehed saavad oma tooteid müüa ning kliendid seda ühe ostukorvina osta. Taustal liiguvad tellimused erinevate kauplejateni, kes saadavad kaubad välja. Tarne on iga kaupmehe enda korraldada, kuid see liigub siiski läbi astri.ee kokkulepitud partnerite. Keskuse veebipoe klienditoel on võimalik klienti aidata, kui pakk on kadunud.

Kaup kätte kauplusest

Tuntud kaubandusketi NEXT juht on öelnud, et nende jaoks on füüsiline pood väga oluline, sest 50% e-poe tellimustest võetakse sealt välja ning 80% tagastamistest tehakse tavakaupluses. Tinno sõnul seab see kaupmehele korraliku logistilise ülesande ning seepärast seda Eestis väga palju ka ei pakuta.

Hage sõnul kindlasti pakiautomaatide armastus moonutab click and collect’i ja kauplustesse järele tulemise statistikat. „Tehnoloogia on kindlasti üks võtmekohti, mida oleme näinud ning poodi kaubale ise järele tulemine on meie jaoks olulise fookusega. Kui suudame enda e-platvormi kaudu inimesi poodi meelitada, siis see on lisaväärtus meie koostööpartneritele,“ ütles ta. „Kui klient soovib kauba poes kätte saada ja ka tagastada, siis peab info liikuma poe ja kesklao vahel kiiresti. Väga vähesed suudavad seda tervikuna pakkuda,“ rääkis Hage.

Astri Grupi keskuste majajuhid kasutavad sama platvormi, mis nende e-pood. Ettevõte tahab pakkuda oma klientidele parimat ostumugavust ja seda, et klient leiaks kiiresti enda soovitud toote. „Oluline takistus on see, kui mingis kaupluses müüakse soovitud toodet, aga laoseisu näitamine nõuab ettevõttelt lisatööd.“

Pakiautomaadid igale tänavanurgale

„Postiettevõtted rajavad järjest uusi pakiautomaate eesmärgiga paigaldada neid igale tänavanurgale ja korterelamute juurde. Ei tea, kuhu see turg lõpuks välja jõuab,“ küsib Hage.

Tinno spekuleerib, et võib-olla teeme peagi kõik enda ostud sedasi, et robot toob kauba auto juurde. „Need arendused on kõik seotud tööjõukuludega ning seega tuleb mõelda, mida on võimalik automatiseerida ja robotiseerida. See jõuab järjest rohkem meie igapäevaellu,“ rääkis Tinno.

Keskus kui kolmas ajaveetmise võimalus

„Inimesed ei soovi istuda ainult tööl või kodus. Kaubandus peab olema üks osa võimalikust elamusest,“ arutleb Tinno, kuidas kaubanduskeskus pakub inimestele kolmandat alternatiivi, kus kodu ja töö kõrval aega veeta. Tema hinnangul nähakse keskustes perspektiivi muutuda logistika ja väiketootmise pinnaks. Väikekaupmehed ei vaja suurt pinda, et müüa tooteid ja hallata oma ladu. „Ei maksa unustada 3D printereid. Klienditel on võimalik osta seda, mida kohapeal toodetakse. Mõte tasub hoida vabana selles osas, mida järgmise 10 aasta jooksul meile pakkuma hakatakse.“

Hage näeb kogu olukorda palju laiemalt. „Me vaatame sedasi, et loome ökosüsteeme, kus on erinevad komponendid, mis üksteist võimendavad – kaubandus ja teenused. Kunagi tahame lisada ka veekeskuse,“ ütles Hage ning lisas, et kaubandus moodustab nende keskuses täna 75-85% ning kindlasti on see langemas. 10 aasta pärast võib see osakaal Hage sõnul olla näiteks 50%. „Oluline on see, kas räägime mugavusest või elamusest või mõlema pakkumisest. E-kaubandus pakub mugavust ning seetõttu tuleb vaadata, et ka füüsilised keskkonnad oleksid konkurentsis. Tuleb vaadata, kuidas on mugavam ja elamust rohkem.“

Kas kriis lööb e-kaubandust või kaubanduskeskusi?

„Raske on midagi arvata, sest meil puudub reaalne näide kust iganes,“ kommenteeris Tinno küsimust, kas kriis lööb e-kaubandust või kaubanduskeskusi. Tema sõnul on fakt see, et kui tekib majandussurutis, mis jõuab ka tarbija rahakotini, kas töötuse või madalama sissetuleku kontekstis, siis on selge, et see piirab tarbimist. „Võime siit edasi spekuleerida, et midagi ikka tarbitakse. Kus osteldakse, milline viis on kliendi jaoks mugavam, kas käiakse keskustes edasi, kui seal on palju sooduspakkumisi,“ küsis Tinno ning lisas, et e-kaubandus ei tapa tavakaubandust.

„Kui eelmist kriisi vaadata, siis see oli mitmetele e-poodidele kasulik, kuna inimesed otsisid soodsamat hinda. Iga kriis toob uusi võimalusi. Eelmisest kriisist sai hoo sisse Groupon ja teised erinevad voucher’i portaalid,“ ütles Hage. Tema sõnul on logistika e-kaubanduses suur kulu ja praegu maksavad kliendid tarnekulu kinni. Kuid Hage oli kindel, et kui tuleb suur kriis ja toidu kojutellimise eest nõutakse 5-7 eurot, siis see kaalutakse rohkem läbi.

Saadet toetab DPD Eesti

Saadet juhib Art Lukas Maksekeskusest

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700