Coca-Cola HBC: otsime koostöös kettidega võimalusi kasvamiseks

Läbirääkimised jaekettidega muutuvad üha rohkem ühise arengu leidmiseks, kus otsitakse võimalusi, kuidas kogu kategooriat kasvatada, ütles Coca-Cola HBC Poola ja Balti riikide regioonijuht Jaak Mikkel.

Jaak Mikkel  Foto: Andrei Ozdoba

Mikkeli sõnul pole nad jaekettidega läbirääkides tingimusi dikreerida saanud. “Positiivne on see, et läbirääkimised muutuvad rohkem ühise arengu leidmiseks. Muutust selles suunas on näha,” ütles ta. Ta lisas, et jaeketid olid varasemalt kinni ainult hinnas ning soodustustes, kuid nüüd on rohkem näha, kuidas jaemüüjad ja meie kogemused liidetakse ehk kuidas suudetakse koos kategooriat ja üldist kategooria mahtu kasvatada.

“Baltikumis ja Poolas on hulk progressiivseid jaemüüjaid ja nendega on meil suhteliselt lihtne ühisosa leida.” Mikkeli sõnul liiguvad mõtted, kogemused samas suunas ning on võimalik teha erilahendusi seal, kus kategooria kasvab. “Kui saame jaemüüjaga rääkida ainult hinnast, siis jäävad kogemused tihti kasutamata.”

Loe intervjuud Coca Cola HBC Poola ja Balti riikide regioonijuhi Jaak Mikkeliga:

Millised arengud Coca-Colat ees ootavad?

Muutume aina rohkem karboniseeritud karastusjookidele spetsialiseerunud ettevõttest n-ö 24/7 ehk igaks joogimomendiks jooke pakkuvaks ettevõtteks. See tähendab seda, et meie portfell on palju laienenud – veed, jääteed, energiajoogid, mahlad ja spordijoogid. See saab olema veelgi laiem ja see ongi kõige suurem väljakutse, kuidas järjest laieneda ja muutuda selliseks kõike katvaks joogifirmaks. Tegemist on huvitava protsessiga meie jaoks, sest sama protsess toimib ettevõttes globaalselt.

Teised ettevõtted tulevad sama mõttega, kuid teise nurga alt. Konkurents pole jookide turul kunagi olnud nii tihe nagu praegu. On ka väiksemaid ettevõtteid ja nišitooteid. Konkurentsi mõiste kui selline on muutunud ning konkureeritakse rohkem inimeste tarbimishetkede nimel. Küsimus on selles, mida inimene parasjagu tahab, kui ta sööb lõunat, hommikut või vaatab kodus Netflixi.

Me vaatamegi, mis on need tarbimishetked, milline on meie õigus selles hetkes olla, millise toote peame selleks tegema, et meil oleks õigus selles momendis kaasa rääkida.

Kui uus toode on valmis, siis kuidas sünnib otsus, millal see uus toode turule suunata?

See sõltub. Teatud asjade puhul on kohe algusest peale kindlus, et see toimib. Ja on erinevaid maitsed, mille puhul ei ole asi võib-olla nii kindel. Sellisel juhul kaasame tarbijaid, teeme erinevaid maitseteste, paneele jne. Tarbijad saavad anda tagasisidet ja sellest lähtuvalt otsustame, kas asjal on mõtet või mitte.

Aga on ka tooteid, mille puhul näeme, et asi toimib kahes-kolmes riigis väga hästi – see on piisav indikatsioon, et ilmselt toimib igal pool. Kui toode on oma maitselt ja kontseptsioonilt nii hea, et võtab kohe tuld, siis meie kogemus ütleb, et see võtab tuld igal pool.

Kokkuvõttes on ju inimeste maitsemeel üsna sarnane.

Suur trend on toodetes suhkru vähendamine, kuidas teil sellega lood on?

Meil on tänapäeval valikus igas kategoorias suhkruvaba alternatiiv. Meil on valikut ka teistes brändides peale Coca-Cola Zero. Tänaseks päevaks see küsimus meie jaoks ei olegi nii suur küsimus, sest alternatiivid on olemas ja need on väga head alternatiivid.

Me näeme, et suhkruvabad alternatiivid kasvavad kiiremini – kui võrdleme näiteks Coca-Colat ja Coca-Cola Zerot, siis mõlemad kasvavad, aga Zero kasvab kiiremini. Suhkur kui selline ei ole iseenesest halb, selle ületarbimine on halb.

Praegu räägitakse palju keskkonnasäästust ja biolagunevatest pakenditest. Kuidas pakendid muutuma hakkavad?

Plast on väga aktuaalne teema ja seda põhjusega. Näeme, et selle osakaal kui mitte ei kao, siis väheneb või muutub 100% taaskasutatavaks plastiks. Ka meie panustame uute pakendilahenduste leidmisele ja jätkusuutlik tootmine on meie ettevõttele väga oluline.

Teeme omalt poolt kõik, et maailma prügiprobleemi lahendamisele kaasa aidata. Näiteks teeme tihedat koostööd Eesti Pandipakendiga – 86% Eestis tarbitud pudelitest ja purkidest läheb juba täna taaskasutusse ja meie eesmärgiks on seda osakaalu veelgi tõsta. Muudatused võtavad aega, aga need on võimalikud.

Kumb müüb paremini, metallpurk või plastpudel?

Täna on plastpudeli maht ikkagi suurem. Aga kui vaatame kasvu, siis purk kasvab kiiremini kui plastpudel, kliendid liiguvad purgi suunas.

Kuidas Coca-Colaga on, kas siin võib rääkida ka toidurassismist eri riikide vahel?

Meil puudub toidurassism. Coca-Cola puhul erinevust ei ole, see siirup tuleb ühest tehasest. Ainus erinevus, mis võib olla maailma mastaabis vaadates, on suhkur, mida kasutatakse – see võib olla erineva algupäraga.

Toidurassism on palju rohkem inimeste mõtlemises kinni. Kui keegi tuleb selle väitega, et maitses on erinevusi, siis pimeteste tehes on näha, et inimesed ei suuda vahet teha.

Kus aga saab erinevusi olla, on eri maitsevariantides. Näiteks Fanta maitsed, mis on kinni selles, et oleme teinud kliendipaneeli ja nt Eestis on eelistatud ühte varianti ja Prantsusmaal teist. Neid erinevusi on väga vähe, aga puhtalt tänu klientide valikule võivad teatud erinevused olla.

Kas teie hinnangul mahub meile Eestisse veel poode või neid on juba liiga palju?

Mul on raske seda öelda. Kui jaemüüjad suudavad ennast ära majandada, on järelikult piisavalt. Me ei näe ka Baltikumis massilisi poodide või kettide sulgemisi, pigem tuleb juurde. See näitab, et ilmselt suudetakse ära majandada, kliente on.

Poolas on natuke teine olukord, isegi mõned rahvusvahelised ketid tõmbavad koomale, sest konkurents on nii suur. Seal on surve suurem, kui Baltikumis. Kaugemas perspektiivis usun, et ka siin tuleb konsolideerumisi.

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700