Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prognoos moebrändide hindadele 2020. aastaks
„Tänu konkurentsi kasvule jaesektoris ning uute kaubandusliikide turule tulekule saame lõpuks oodata hindade üldist langust kesk- ja preemiumklassi moekaupade mitmetes kategooriates,“ prognoosib brändistrateegia konsultant ning Riias asuva RISEBA ülikooli dotsent Valters Kaže.
Tarbijate ostukäitumist analüüsides võib järeldada järgmist: viimaste aastate tendentsid ja tarbijate seas läbi viidud küsitlused näitavad, et domineerivaks tarbimistrendiks on kõige soodsama tehingu otsimine, mis on ka üsna loomulik. Vaatamata sellele, et üldine ostuvõime stabiilselt ning pidevalt suureneb, on Eurostati* andmetel Eestis see ikka veel 30% madalam kui Euroopas keskmiselt. Samuti sooritavad inimesed üha enam oste internetis, ehk tarbijad eelistavad alternatiivseid ostlemise vorme.
Hetkel on Balti jaesektoris mujal maailmas populaarsete multibrändi kontseptsiooniga outlet’ide defitsiit. „Mujal Euroopas avatakse jaekaubandussektoris igal aastal keskmiselt 4–6 suuremat multibrändi outlet'i. Sellist tüüpi suurte keskuste üldarv ületab 180, samal ajal kui Baltimaade turul ei ole niisuguseid keskusi üldse. Kuna sellise formaadiga kauplustele on iseloomulik vähemalt 25% madalam hinnatase kui samaväärsete kaupade hinnad tavalistes kauplustes, ei mõjuta see mitte ainult igat tarbijat individuaalselt, vaid ka tervet jaesektorit, sundides teisi turuosalejaid muutma oma hinnapoliitikat,“ selgitab Kaže.
2020. aastal avatakse Lätis Baltimaade esimene outlet Via Jurmala Outlet Village. Sinna tuleb 77 brändikauplust, mille hinnatase saab olema võrreldes olemasolevate kaubanduskeskustega keskmiselt 30% madalam. Võib prognoosida, et järgmisel aastal muutuvad ka Eesti elanike harjumused, kuna lääneeuroopalike outlet’ide formaati eelistavad ostjad hakkavad kaaluma võimalusi sooritada oste samas regioonis. Ja need tarbijad, kes üldjuhul kasutavad siseturul pakutavaid kaupu, saavad lisastiimuli ostude sooritamiseks uues formaadis.
„Multibrändi outlet’ide kontseptsioon on pärit USA-st, kus esimene seda tüüpi kauplus avati 1974. aastal. Nende esialgseks eesmärgiks oli eelmise hooaja kaupade või vähem likviidsete kaupade realiseerimine. Peagi leidsid selles formaadis oma koha ka kallimad brändid, pakkudes 25% võrra madalamaid hindu kui on traditsioonilistes kaubanduskeskustes. Viimaste aastakümnete jooksul on see kontseptsioon oluliselt arenenud ja muutunud," ütleb Kaže.
"Esiteks on outlet’i formaat võitnud populaarsuse Lääne-Euroopas (näiteks Itaalias, Hispaanias, Saksamaal, Suurbritannias), Aasias ja muudes regioonides. Arenenud turgudel, nagu Suurbritannia, kasvab see jaemüügi kontseptsioon kõige kiiremini. Teiseks on oluliselt muutunud kontseptsiooni eesmärk – mitteminevaid kaupu müüvate poodide asemele tulid kaubapunktid, kus pakutakse selle müügikanali jaoks spetsiaalselt loodud kaubarühmi. Kontseptsioon on arenenud eri suundades, pakkudes mitte ainult moekaupu ja aksessuaare, vaid ka elektroonikaseadmeid jm toodete kategooriaid, meelelahutust ning muid võimalusi vaba aja veetmiseks. Kasvanud on ka pakutavate rõivabrändide osakaal, ületades 40% piiri. Ning kolmandaks, sellised kaubanduskeskused on kasvanud suuremaks ning on nüüd geograafiliselt tarbijale lähedamal,“ selgitab Kaže, rõhutades, et Baltimaade esimese outlet’i avamine ei mõjuta mitte ainult populaarsete moebrändide hinnataset, vaid ka tarbijate ostuharjumusi.
„Analüütikute arvutuste põhjal suureneb alates 2012. aastast outlet’ide käive aastas keskmiselt 10%. GlobalData Consumer Researchi andmete kohaselt plaanib üle 23% multibrändi outlet’ide klientidest viie aasta jooksul sellist tüüpi poode aina sagedamini külastada. Eesmärgiks on osta hea hinnaga ning leida brändide eri sortimente, mis ei ole teistes kauplustes esitletud. See ergutab inimesi ostma mitte ainult allahindluste ajal, vaid ka terve aasta vältel,“ ütleb Kaže.
*Allikas: Eurostat 2018. aasta seisuga.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
6
Euroopa Liidu kaubandusdefitsiit Hiinaga on 1 miljard eurot päevas ja see kasvab pidevalt
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
