Statistikaameti andmetel vähenes aprillis kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga 17% ja import 22%. Impordi suurem vähenemine tasakaalustas kaubavahetuse bilanssi.
Eestist eksporditi aprillis kaupu jooksevhindades 1,02 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,09 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 61 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 89 miljoni euro võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul toimus viimane nii suur kaubavahetuse vähenemine 11 aastat tagasi ehk 2009. aastal. „Kaubavahetus kahanes aprillis enamikes olulistes kaubagruppides, kuid nii eksport kui ka import suurenesid koroonaviirusega seotud toodete, nagu näiteks desinfektsioonivahendite ja ravimite seas,“ selgitas Puura.
Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim mõjutas ekspordi kahanemist võrreldes eelmise aasta aprilliga mineraalsete toodete (langus 63 miljonit eurot), transpordivahendite (47 miljonit eurot) ja elektriseadmete (31 miljonit eurot) väljaveo vähenemine. Kõige enam aga suurenes keemiatööstuse tooraine ja toodete (kasv 12 miljonit eurot) eksport, kus enim kasvas desinfektsioonivahendite ja lämmastikväetiste väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas aprillis 71% kogu kaupade ekspordist. Kodumaist päritolu kaupade väljavedu vähenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 18% ja reeksport 16%. Kõige rohkem kahanes Eesti päritolu põlevkivikütteõli, kommunikatsiooniseadmete ja mitmesuguste tööstustoodete, nagu näiteks magamistoa mööbli juurde kuuluvate lisade väljavedu.
Kaupadest toodi Eestisse enim keemiatööstuse toorainet ja tooteid, elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning mineraalseid tooteid. Kõige rohkem vähenes transpordivahendite (langus 104 miljonit eurot), elektriseadmete (49 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (47 miljonit eurot) sissevedu. Kasvas keemiatööstuse tooraine ja toodete (kasv 18 miljonit eurot) import, kus oluliseks mõjutajaks olid ravimid.
Seotud lood
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.