Värske uuring näitab, et Eestis tegutsevad toidupoeketid arvestavad ja maandavad oma tarneahelates inimõiguste ja keskkonnaga seotud riske kas ebapiisavalt või üldse mitte.

- Prismal on tarneahelate vastutustundlikkust puudutavad põhimõtted olemas.
- Foto: Raul_Mee
Uuringust selgub, et seitsmest suuremast poeketist, kes moodustavad ligi 90% Eesti turust, on tarneahelate vastutustundlikkust puudutavad põhimõtted vaid Rimil, Selveril ja Prismal. Vähesel määral on ostuprotsessides arvestanud vastutustundlikkusega ka Coop ja Maxima. Kahel uuringusse hõlmatud väiksema turuosaga toidupoeketil – Grossi Toidukaubad ja Meie Toidukaubad – puuduvad tarneahelate vastutustundlikkusega seotud avalikud materjalid täielikult.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alates 2008. aastast, mil Baltimaades võeti kasutusele iseteeninduskassad, on traditsioonilisel jaemüügiturul toimunud märkimisväärne nihe. Ehkki iseteeninduskassas läheb ostlemine kiiremini ja ekraanilt on ostetavaid tooteid mugav valida, siis tekib jaemüüjale paraku ka kadusid. Näiteks mõnikord ajab klient raha kokkuhoidmiseks „kogemata“ tooted segamini ja tasub sarnase, kuid soodsama toote eest. Nutilahendusi pakkuva ettevõtte StrongPoint võtmekliendihaldur Anton Martšenko sõnul hoolitseb tänapäevane tehnoloogia lisaks tegutsemiskiirusele ka eksimuste ärahoidmise eest.