Autor: Jaak Juske • 21. september 2022

Tallinn – kaupmeeste loodud linn

Ajaloolane ja Riigikogu liige Jaak Juske esineb sellel reedel Eesti Kaupmeeste Liidu 25. juubelikonverentsil ettekandega kaupmeeste rollist Eesti ja täpsemalt Tallinna ajaloos. Avaldame killud tema ettekandest sünnipäevatervitusena.

Kui uskuda kroonikut, saabusid 1230. aastal esimesed paarsada saksa kaupmeest Tallinna Ojamaalt ehk Gotlandilt. Nad panid aluse jõukale hansalinnale, mis sai nimeks Reval.

Tallinna omaaegse jõukuse tõestuseks on viide vallaliste kaupmeeste Mustpeade vennaskonna majal, mille uhkel renessanssfassaadil ilutseb tänase päevani nelja Hansa Liidu partnerlinna kohaliku hansakontori vapi kujutis. Need on linnad, millega Tallinna kaupmehed kõige tihedamalt läbi käisid, kus nad alati võisid öömaja ja sauna saada, ning kui vaja, siis maeti võõrsil ootamatult siit ilmast lahkunu ka kristlikul kombel maha.

Bergeni hansakontori vapil kujutatud Saksa sild Bergenis ja Brugge kontori vapil näha olev „Itta sõitjate maja“ Brugges kannavad tänasesse päeva kunagise Hansa Liidu haaret. Novgorodi kontori vapil kujutatud Peetrus paradiisi võtmega tõi Tallinnale vabatahtliku kohustuse maksta Novgorodi linnale maksu. Need vanad vapid Pikas tänavas Mustpeade majal on Tallinna kunagise hiilguse ja ajalooliste sidemete vaikivad tunnistajad.

Kuna Hansa Liidu päevil oli ülekaalus merekaubandus, kulges tähtsaim kaubatee Eesti aladelt ida poole samuti mööda vett. Tallinnast viis see kaubatee edasi Suur-Novgorodi. Alates Taani aja lõpust 1346. aastal kehtis kaupmeestele Tallinnas kaupade ümberlaadimise kohustus, laolinna õigus. Keegi ei saanud täislastiga näiteks otse Londonist Novgorodi seilata – pidi tegema vahepeatuse Tallinnas ja siin kauba maha laadima, et kohalikud kaupmehed saaks ise äri edasi ajada.

Niimoodi oli Tallinn tähtis lüli tolleaegse ida ja lääne vahelise kaubanduse ahelas, mille peateeks oli marsruut Novgorod–Tallinn–Visby–Lübeck–Hamburg– Brugge–London. Muide, Novgorodis asuvat Hansa kaubakontorit juhtisid just Tallinna ja Tartu kaupmehed. Saabus Tallinna kuldaeg, mille sümboliks on 1404 valminud raekoda ja kuus aastat hiljem katuse alla saanud Suurgildi hoone.

Eesti linnadest kuulusid 13. sajandist peale Hansa Liitu lisaks Tallinnale veel Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinna suhtes oli ülemaks kohtuvõimu keskuseks Hansa Liidu juhtlinna Lübecki raad. Kehtis ju Revalis hiljemalt aastast 1248 Lübecki õigus.

Raehärra amet oli eluaegne, selle kandja pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara Tallinna piires, kuid ei tohtinud teenida elatist käsitööga ehk pidi kuuluma saksa soost abielus kaupmehi liitvasse Suurgildi. Võim oli siin selgelt kaupmeeste käes.

Samas pole teada, et mõni Tallinna raehärra olnuks eestlane. Küll aga oli kohaliku rahva esindajaid madalamate linnaametnike seas. Elanike seas olid eestlased aga lausa enamuses. 1527. aastal oli Tallinnas umbes 7500 elanikku – 4000 eestlast, 2000 sakslast ja 1500 teiste rahvaste liikmeid.

Idast veeti mööda hansateed läände hinnalisi karusnahku, vaha küünalde jaoks, mett, teravilju, lina ja kanepit. Samuti toodi Novgorodi kaudu Lääne-Euroopasse puitu ja loomanahku. Ühes tünnis võis olla kuni 12 000 oravanahka. Loomulikult oli kaubavahetus mõlemasuunaline.

Läänest itta veeti peamiselt kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Lääne poolt toodi Tallinna ka suures koguses soola, mis pani paljuski aluse siinsete kaupmeeste rikkusele. Nii Prantsusmaalt kui ka Saksamaalt veeti soola tonnide viisi, ehkki Tallinnale endale jätkus mõnest sajast kilostki. Ülejäänud sool rändas Tallinnast edasi põhja ja ida poole. Aga kaubeldi ka lähinaabrusega. Näiteks Soomest toodi meile tõrva ja soolakala.

Tallinna keskaegne kaubavahetus oli väga laialdane. Juba tol ajal olid siinkandis moes lõunamaa head kallid viinamarjaveinid näiteks Itaaliast, Saksamaalt toodi aga häid õllesorte.

Koos Hansa Liidu allakäiguga 16. sajandil hakkas ka elu Tallinnas viletsamaks muutuma. Ettevõtlikke mehi ja naisi on siin olnud aga ka hilisematel sajanditel. Kaupmeestest koosnev raad lõpetas oma tegevuse alles 1889. aastal. Aga ka pärast seda on mitmed kaupmehed olnud linnapea ametis, kujundades tänast Tallinna palet. 21. sajandi alguses on kaheksa sajandi vanune Tallinn Euroopa Liidu – kaasaegse Hansa Liidu - liikmesriigi moodne pealinn. Kaupmeeste edasiviiv energia kujundab jätkuvalt selle tulevikku.

Jaga lugu
Kaubandus.ee toetajad:
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Merilin MerilaKaubandus.ee toimetaja Tel: 5 105 933
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700