Viimase nelja aasta kõige suurem veini ja vahuveini impordimaht registreeriti statistikaameti andmetel 2022. aastal, kui Eestisse toodi 18,2 miljonit liitrit veini ning 5,3 miljonit liitrit vahuveini. Veini import oli kõige intensiivsem kevad- ja suvekuudel, eriti juunis ja juulis. Veinide ja vahuveinide impordimaastikku aastatel 2019–2022 tutvustab lähemalt statistikaameti praktikant Eliise Saskia Ševtšenko.
2019. aastal imporditi Eestisse 17,7 miljonit liitrit veine, järgneval aastal vähenes impordikogus 15,6 miljoni liitrini. Vähenemise põhjuseks olid koroonaviirusega seotud piirangud, mis tõid kaasa suletud piirid ja raskendasid rahvusvahelist kaubandust. 2021. aastal taastus veinide import peaaegu koroonaeelsele tasemele, Eestisse toodi 17,4 miljonit liitrit veine. 2022. aastal jätkus veinide impordi kasv, ulatudes 18,2 miljoni liitrini.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selveri liha- ja kalaletid on kujunenud keti oluliseks tõmbenumbriks, kus värskus, kvaliteet ja käsitöö käivad käsikäes. Erinevalt tavapärasest pakendatud kaubast valmib suur osa Selveri värske liha- ja kalaleti toodetest kohapeal. “Klient hindab eelkõige värskust ja kindlat kvaliteeti ning just neid põhimõtteid me igapäevaselt järgime,” ütleb Selveri liha- ja kalalettide tootmisjuht Aimar Kann.