Peagi kätte jõudval pühadeperioodil tekib kodudes rohkem jäätmeid kui tavaliselt – kingipaberid ja -pakendid, toidupakendid, pudelid-purgid ning ka toidujäätmed. Eksperdid Eesti Pakendiringlusest ja Eesti Keskkonnateenustest on pannud kirja lihtsa juhise, mida järgida selleks, et jõuluajal oleks vähem jäätmestressi.

- Peagi kätte jõudval pühadeperioodil tekib kodudes rohkem jäätmeid kui tavaliselt – kingipaberid ja -pakendid, toidupakendid, pudelid-purgid ning ka toidujäätmed.
Kahjuks kipub jõuluaeg olema tihti ka toidu raiskamise aeg, sest toidujäätmeid jõuab prügikastidesse pärast pühi tavapärasest rohkem, nendib Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru. „Esimene reegel on muidugi see, et toitu ei tohiks raisku lasta ning seda mitte kokku osta rohkem kui ära jaksate süüa. Kui aga keegi ikka viimast verivorsti ei taha, siis ei tasu seda sokutada olmeprügisse, vaid biojäätmete konteinerisse. Biojäätmed leiavad tee Maardu biogaasitehasesse, kus valminud gaasiga sõidavad pealinna gaasibussid ning ülejääv digestaat kasutatakse väetisena Harjumaa põldudel,“ selgitas Tammaru.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uuring Eesti e-poodide tagastusprotsessidest näitab, et enamik ettevõtteid täidab seadust, kuid protsessid on endiselt käsitsi ja aeglased. Samal ajal on Euroopa turul tagastustest kujunemas müügivõimalus, mitte kuluartikkel.