Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutopalk tänavu teises kvartalis 2284 euroni, mis on 13,8% rohkem kui aasta varem samal ajal. Kaubanduses jäi palgakasv aga sellest selgelt maha.
Grossi poeketi omaniku Oleg Grossi sõnul on jaekaubanduse kasumlikkus nii madal, et poemüüjate palkade tõstmine pole võimalik. Palkade kasv tähendaks automaatselt hinnatõusu, mida tarbijad ei ole valmis vastu võtma.
  • Grossi poeketi omaniku Oleg Grossi sõnul on jaekaubanduse kasumlikkus nii madal, et poemüüjate palkade tõstmine pole võimalik. Palkade kasv tähendaks automaatselt hinnatõusu, mida tarbijad ei ole valmis vastu võtma.

Seotud lood

Uudised
  • 04.06.25, 14:36
PALGARAPORT | Palk kasvas kaubanduses kõige rohkem seal, kus töö on kõige füüsilisem
Tänavu esimeses kvartalis kasvas palk kaubanduses enim kaubakäitlejatel. Kõige tagasihoidlikum oli palgakasv juhtivatel positsioonidel, samas kui klienditeenindajate ja varustajate töötasu suurenes mõõdukalt.
Uudised
  • 19.08.25, 10:46
Palgapakkumised teenindussektoris aastaga langesid
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli 2025. aasta teises kvartalis 1664–2195 eurot, mida on 2,5% rohkem kui 2024. aasta samal ajal, selgus tööportaali CVKeskus.ee kokkuvõttest. Võrreldes esimese kvartaliga vähenesid palgapakkumised 5,3%.
Uudised
  • 28.05.25, 10:27
Kaubandussektoris palk kasvas, ent mitte piisavalt
Tänavu esimeses kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2011 eurot, mis on 6,1% kõrgem kui mullu samal ajal. Kaubandussektori keskmine brutopalk oli esimeses kvartalis 1738 eurot, mis tõusis aastaga 5,1%.
Uudised
  • 24.04.25, 10:39
Kaubanduses sooline palgalõhe jätkuvalt püsib
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2024. aastal 13,2% väiksem kui meestel. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,1 protsendipunkti.
Uudised
  • 08.07.26, 11:00
Ettevõtlusliidud valitsusele: Nutri-Score'i kasutuselevõtt Eestis ei ole teaduspõhiselt tõendatud
Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele