Uuring: Eesti inimesed tunnetavad toiduhindade tõusu aina teravamalt
Eesti elanike jaoks on toidukorvi kallinemine viimase aastaga muutunud oluliseks igapäevaseks mureks, selgus Norstati värskest uuringust. Küsitletud 1000-st inimesest üle Eesti leidis ligi 90%, et toidukaupadele peaks kehtima madalam käibemaksumäär.
Tarbijate hinnatundlikkus on jõudnud rekordiliselt kõrgele – koguni 74% tunnistas, et sooduspakkumised mõjutavad nende ostuotsuseid väga tugevalt. Paljud küsitluses osalejad tõid välja, et hinnavõrdlused, ostude planeerimine ja harvemad poeskäigud aitavad kulusid kontrolli all hoida.
Lidl Eesti säilitas 2024. aastal oma turuosa, mis püsis nelja protsendi juures nagu ka aasta varem. Ettevõte jätkas kaupluste avamist ja investeeringuid, samal ajal kui käive veidi vähenes ja kahjum suurenes.
Möödunud majandusaasta oli jaekettide jaoks pigem paigalseis ja enda turuosa hoidmise aasta. Mõne suure jaeketi aastane müügitulu vähenes ning sellest tulenevalt kaotati ka veidike turuosa, aga jaekettide positsioonid turul püsib muutumatuna.
Alates 2026. aastast plaanib Soome valitsus langetada igapäevase toidukorvi käibemaksu 14 protsendilt 13,5-le. Kuigi muudatus on rahaliselt tagasihoidlik, loodab valitsus leevendada madala ja keskmise sissetulekuga perede toidukulusid.
Makseterminal ei ole enam üksik funktsionaalne seade, vaid osa terviklahendusest, mis on kiiresti muutuvas kaubanduskeskkonnas ettevõtetele ühtaegu paindlik, töökindel ja tulevikukindel.