Kaubanduspindadele on veel ruumi

Kas osta või üürida

Suurem osa kaubandusest on koondunud kaubanduskeskustesse, kus pinna vajajal on seda võimalik vaid üürida. Kaubanduse koondumine suurtesse keskustesse tähendab ettevõtjatele karmi kadalippu - pinna saavad vaid laitmatu renomee ja eristuva tootevalikuga kaupmehed, kes keskuse kontseptsiooniga täielikult sobivad. „Hetkel on kaubanduspindade turg veel tugevalt kaubanduskeskuste omanike poole kaldu ja eriti tugeva positsiooniga Viru, Rocca Al Mare, Kristiine ja Ülemiste kaubanduskeskustes on võimalust ootavate ettevõtjate nimekiri aukartustäratavalt pikk,“ rääkis Teder. Kaupmehed, kelle kontseptsioon kaubanduskeskusega ei sobi või eelistavad olla ise tugeva brändiga peatänava ääres, on valmis kaubanduspinda ostma, lisas Andres Teder.

Kaubanduspindade atraktiivsus väljaspool Tallinna

Aldo Dapon kommenteerib, et kindlasti on ka väljaspool Tallinna ja teisi suuremaid Eesti linnu kaubandus oluline majandusharu. Oma igapäevase toidukorvi peab ju iga Eesti elanik kuskil täitma. Selge on see, et ei ole võimalik rajada laia valikuga kaubanduskeskust piirkondadesse, kus elab vaid mõnituhat (isegi mõnikümmend tuhat) inimest. Kaupluse pidamine on seotud suurte püsikuludega ning piisava kliendibaasi puudumisel ei ole majanduslikult otstarbekas ka sellist kauplust pidada. „ Eesti mõistes koguneb laiapõhjaline kaubandus järjest rohkem suurematesse keskustesse (Tartu, Pärnu, Narva, Tallinn, ehk veel ka mingil määral Viljandi, Rakvere ja Paide). Tartu Lõunakeskus on hea näide, kuidas piirkondlikust keskusest on aastatega arenenud suure mõjualaga tõmbekeskus, mis teenindab lisaks Tartule veel suurt osa Lõuna-Eesti ning isegi Läti põhjaosa elanikke. Sama potentsiaali Kirde-Eestis näeks olevat ka Rakvere Põhjakeskusel ja Edela-Eestis Pärnu Kaubamajakal,“ ütleb Dapon

Teder lisab, et 2012. aastal on suurimates keskustes mindud kaubanduspindade juurdeehitamise/laiendamise teed. Uued kaubanduskeskused on kerkinud Viljandisse (Uku) ja Raplasse (Rappeli). Lisaks laiendati Tartu Tasku keskust ja alustati planeerimismenetlust Pärnu Kaubamajaka laiendamiseks. „Väiksemates linnades on uusi pindu vähem juurde tulnud, kuigi sealse äripindade madala turuseisu taustal moodustavad just kaubanduspinnad suure osa tehingutest,“ kommenteerib Andres Teder.

Veel on ruumi kaubanduspindadele

Heale kaubanduspinnale ning uutele kontseptsioonidele on Aldo Daponi hinnangul veel ruumi. Turg kasvab igal aastal ca 100 mln euro võrra, mis on ühe suure kaubanduskeskuse aastane käive. Dapon lisab „Mujal maailmas on kaubanduskeskused muutunud suuresti ajaveetmise kohtadeks – seda kahjuks täna Tallinnas tegutsevad keskused ei toeta. Puudub lisaks laiale kaubavalikule võimalus veeta vaba aega – kas siis sõpradega või perega."

Kõige tulusamaks uueks keskuseks, kuhu tasub hetkel kauplust avada, soovitav E.L.L. kinnisvara pöörduda nende poole, sest 2014. aasta sügisel avatavas Panorama Citys on mõned üüripinnad veel pakkuda.