Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: eestlane, virin on su teine nimi
Äripäeva tänane kaanelugu räägib Eestimaal veel üsnagi tundmatust suurusest - soovitusindeksist. Tallinna Tehnikaülikooli tudengid viisid läbi ulatusliku küsitluse (vastas ligi 1400 inimest), millest selgub, et Eesti elanikud on kodumaal tegutsevate ettevõtete soovitamisel ehteestlaslikud - kõiges nähakse pigem halba kui head ja sõbrale mingit ettevõtet naljalt soovitama ei tikuta.
Teisisõnu on Eestis nimetatud uuringu kohaselt neid ettevõtteid, keda rahvas üksteisele soovitada tihkab, vaid kümnendik. Nimetatud uuringu eripära seisneb selle lihtsuses - nimelt küsitakse inimestelt vaid üks küsimus: kas sa soovitaksid seda firmat oma sõpradele ja tuttavatele/kolleegile? Ettevõtte lõplik soovitusindeks selgub mittesoovitajate protsendi lahutamisest soovitajate protsendist, ehk et kui üle poolte küsitletuist ettevõtet soovitab, jääb skoor plussi. Ka tulemuste lugemine on lihtne - skoor, mis jääb alla nulli, on halb ning näitab, et ettevõte ei hooli oma klientidest.
Uuringu läbiviijad ise ütlevad, et kliendi arvamus on ettevõttele sama oluline kui tema rahaline seis. Selle asemel, et iga päev oma bilanssi jälgida, võiksid nad kliendi arvamust uurida.
Soovitusindeks näitab lihtsustatul kujul ka seda, kellega tasub ärialaselt koostööd teha, kelle bränd võib sindki tuntuse saavutamisel ja positiivse kuvandi loomisel aidata, sest see indeks näitab klientide usaldust ja hea koha saanud firmadega koostööd tehes saab ka enda usaldust kergitada. Lisaks oleme täiesti kindlad, et eelkõige laiatarbeettevõtted, jaefirmad ja teised siseturule suunatud ettevõtted võiksid seda lihtsat tagasisidevormi kasutada. Soovitan/ei soovita. Lihtne.
Kuid pole head ilma halvata. Hoolimata asjaolust, et sõnades on kõik Eestis tegutsevad ettevõtted loodud rahuldama tarbija vähimaidki soove ("Meie missioon on pakkuda parimat teenindust," on kirjas sadade ettevõtte kodulehtedel) ning et suuremate ettevõtete palgal on otseselt ja kaudselt kokku sadu kui mitte tuhandeid turundus-marketingi- ja reklaamigeeniuseid, jäi selles uuringus osalenud sajakonnast ettevõttest omadega plussi vaid napp kümnendik, täpsemalt 8! Miinusmärgiga tulemus jäi ehtima 27 kauplusteketi, 12 jaekaubandusettevõtte, 9 kaubanduskeskuse, 8 transpordiettevõtte, 5 panga ja söögikoha kontot. Pea kõik kõigile une pealt tuttavad nimed.
Teisisõnu on Eestis nimetatud uuringu kohaselt neid ettevõtteid, keda rahvas üksteisele soovitada tihkab, vaid 8%. Karm. Kas see on ikka see pilt, mida suured ja tuntud ettevõtted peeglisse vaadates näha tahaksid?
Või tõestab see küsitlus suurepäraselt eestlaste isikuomadusi ning ainult kinnitab meie kohta käivaid kuulujutte, sest sellest uuringust selgub täiel määral, et kui eestlane küsib teiselt eestlaselt, kuhu minna leiba-saia ostma, võib ta sõbraliku soovituse asemel näljasurmaga leppida. Sest ühtki poodi nagu soovitada ei tihka… Aga ei ole see meie elu ju nii hull ometigi. Jah, eestlane, virin on su nimi.
Autor: Äripäev .
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
6
Euroopa Liidu kaubandusdefitsiit Hiinaga on 1 miljard eurot päevas ja see kasvab pidevalt
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
