Miks kohvi hind taas taevasse kerkima hakkas?

Käibe poolest on kohv börsidel nafta järel kaubeldavuselt maailmas tooraine number kaks. Nafta hinna kõikumised on legendaarsed, kuid täpselt sama palju mõjutab turgu ka kohvi hinna kõikumine. Paraku kõigub toorkohvi hind suhteliselt lühikeses ajavahemikus märkimisväärselt.

Maailmas tegeleb kohvi kasvatamisega umbes 20 miljonit inimest. Kogu kohviga seotud ettevõtlus annab elatist ligikaudu sajale miljonile inimesele. Paljud riigid on kohvitulust väga sõltuvad – see moodustab mitme tootjamaa eksporditulust üle poole. Nagu kogu toiduainetööstuses, on ka kohvitootmises üks suuremaid väljakutseid elanikkonna kasv – 2050. aastaks elab maailmas prognooside kohaselt üheksa miljardit inimest.

Ühelt poolt annab see võimaluse kohvikasvatajatele tootmismahtude suurendamiseks, kuid teisalt paneb kohvi kasvatamiseks piirid ette sobiv kliima, samuti viimaste aastate kehvad ilmastikutingimused. Suureneva nõudluse ja ikalduse koosmõju on andnud märkimisväärse tagasilöögi ning toonud kaasa olulise hinnatõusu, mistõttu ekspertide hinnangul ei ole kohvi hinna langust lähiajal oodata.

Eurooplased tarbimise esirinnas

Kohvi juuakse palju eelkõige Põhjamaades ning Kesk-Euroopas – Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal. Keskmine soomlane joob iga päev 3,5 tassi kohvi. Eestlane pisut vähem ehk siis kaks tassi päevas.

Suurim osa Põhjamaadesse ja Eestisse imporditavast kohvist saabub Brasiiliast, kust tuleb ligi 40% kogu maailma kohvitoodangust. Järgnevad Vietnam, Colombia, Indoneesia ja India.

Mullu toodeti maailmas 8,1 miljardit kilo kohvi, millest peenema ja mahedama maitsega araabika sordid moodustasid umbes 65% ja mõrkjas-jõuline robusta 35%. Osakaal kõigub aastate lõikes, aga araabikat kasvatatakse-imporditakse siiski märksa rohkem, sest seda peetakse kvaliteetsemaks. Praegu on maailma 10 000 kohvisordi hulgas kuum kaup Etioopiast pärinev Nekisse, mille tassi eest küsitakse New Yorgis 12 dollarit.

Eestlased on kohvitarbimiselt jõudnud Kesk-Euroopa riikide tasemele. Kui nõukogude ajal oli meil ainus võimalus head kohvi saada ube ise röstides ja jahvatades, siis viimase 20 aastaga on meil välja kujunenud mitmekülgne kohvikukultuur. Kodudes aga on traditsioonilise jahvatatud kohvi kõrval taas hakatud rohkem värskelt jahvatatud ubadest kohvi valmistama.

Hinda langetab parem saagikus

Praegu on kohvi hind kõrge eelkõige kasvanud nõudluse ja kehva saagikuse koosmõju tõttu, mis on viinud kohvi defitsiidini. Joojad jooks rohkem, kui tootjad toota jõuavad. Võrreldes 2008. aastaga on saagid kukkunud 11,1 miljonilt kotilt 7,8 miljonile kotile (üks kott kaalub 60 kg).

Brasiilias ja Colombias on saak jäänud loodetust kehvemaks õitsemisperioodil sadanud vihmade tõttu, mis Colombia kohvikasvatajaid on kummitanud juba kolmel järjestikusel aastal. Kahjuks prognoosivad ilmavaatlejad, et El Nino mõjutab Colombiat tugevasti ka sel aastal. Ka teistel kohvi kasvatavatel riikidel ei ole võimekust puudujäävaid mahtusid asendada – saak jäi viimasel aastal kesiseks nii Mehhikos kui ka Keenias. Loodame muidugi, et pakkumine jõuab nõudlusele järele nagu 1997. aasta kõrghetke järel, kui hinnad börsidel langesid kahe euroni kilost.

Kuigi enamiku toidukaupade puhul eeldab tarbija, et hind on stabiilne, ei ole see kohvi kui nafta järel tähtsuselt teise “strateegilise” börsil kaubeldava toorme puhul võimalik.

Nii hinna tõus kui ka langus sõltuvad peaaegu üks ühele maailmaturu kõikumistest, mis eelkõige tulenevad ilmast ja saagikusest. Lühiajalist mõju võivad avaldada ka teised maailmas toimuvad sündmused, nagu looduskatastroofid, streigid, sõjad, poliitilised kriisid, samuti tootjariikide soetatud strateegilised varud.

Nagu me viimase kahe talvega siin Eestiski peame tunnistama – ilm võib olla üsna ettearvamatu. Seitsmeaastasele lumetute talvedega "kliimasoojenemisele" järgneb selline pakane, et võtab nina ära. Samas, miski ei soojenda külmavõetud nina paremini kui astuda sisse mõnda kohvikusse ja hõigata: "Üks kohv, palun!"