Tänane Äripäev kirjutab, et jaekettide omakaubamärgid ehk private labelid panevad neid tootvaid Eesti tööstureid ühelt poolt naerma, teisalt nutma – annab küll tööd, kuid teisalt sööb enda toodete turgu.
Äripäev ennustab, et soodsamate kaupluste omakaubamärkide osakaal suureneb poodides veelgi ning sellega tasub võitlemise asemel üha enam arvestada ning see trend enda kasuks keerata. Kuidas? Pakume mõned variandid.
Eesti tarbija on hinnatundlik – toiduliidu andmeil on klient valmis mitmes poes käima, et leida soodsam kaup, seejuures saab keskmiselt vaid iga kümnes maitset hinnale eelistada. Samuti näevad hinnasildi hoolikamat lugemist siinsed toidutootjad, kes eurode endale meelitamiseks samuti odavamaid tooteid, ka oma kaubamärgi all, toodavad. Ehk soodsam omakaubamärkikaup jõuab kiiremini kliendi korvi.
Siin saab siinne tootja aga enda toodetu korvi jõudmisele ning konkurentidest, ka välismaal toodetust, erisutumisele kaasa aidata. Ehkki masu kärpis eestlase kodumaise eelistamist, annab eestlane meelsasti raha kodumaal kasvatatu-toodetu eest välja. Miks mitte siis anonüümsete toodete müümise asemel Eestis ja Eesti toorainest toodetega välja meelitada ning pakendil päritolu jõuliselt ja julgelt välja mängida. Eriti hästi, kui kaubale saab veelgi konkreetsema loo juurde pookida. Näiteks jook nimega Mulgimaa siider võiks tähendada, et seda valmistatakse juba aastasadu ühe retsepti järgi ning tegemist vaid konkreetse piirkonna eripärase keelekastega. Aga sellist, tarbija küsimusele “miks ma peaksin just selle pudeli korvi panema” vastavat lugu täna pakendilt ei leia.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele