Autor: Taavi Köhler • 14. mai 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kolme aastaga on väikekaupluste arv Eestis vähenenud viiendiku

Viimase kolme aastaga on vähenenud Eestis väikekaupluste (alla 100 m2) arv ca 20%, kuid selle põhjuseks ei saa pidada ainult e-poodide kiiret arengut.

On mitmeid väga tuntud ning hinnatud brände, mille eesmärk ei olegi luua oma kaubale internetipoodi, vaid hoida kaubal eksklusiivsemat joont, seal on oluline oma kliendiga isiklikult suhelda.

Ka e-poed mõjutavad kaupluste arvu vähenemist. Suur osa kauplusi ise ladu ei vaja, sestkaup tuleb kohale otse tootja laost vastavalt tellimusele. Rõivamood on nagunii kiirestiriknev kaup ning laojääki siin toota ei saa. Tõenäoliselt jõuab ka kohalikule turulelähiajal lisaks internetipoele enam nn showroom-tüüpi poode, kus nõudlikum klient saabvajadusel tellitavat kaupa katsuma tulla.

Ostlemine kui sotsiaalne suhtlusvorm jääb alati alles. Eestis on kaubandus ning teenindus koondunud keskustesse ning sealse turunduse üheks suunaks on kinnistada klienti ning pakkuda külastajatele keskuses võimalikult palju vaba aja veetmise võimalusi. Paljusid teenuseid ei ole võimalik füüsiliselt internetikeskkonnas pakkuda ning e-poe võimalused on üsna tihti piiratud või fokusseeritud vaid ühele tootele. Seega ei konkureeri e-kaubandus keskustega täies ulatuses, juhul kui ostlejal on eesmärk saada kõik ühest kohast. Kaubandus- ning laopindade üürimine sõltub eelkõige turul oleva nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Oluline on ka elukondliku piirkonna areng – maapiirkondades, kus kaupluste ja kaubagruppide osakaal on vähenenud, on e- ning kataloogikaubandus tihti ainuke võimalus teha tarbekaupade valikud ja ostud.

Turul ei ole mõjust veel kindlaid märke. Tulevikus võib ekaubanduse ja traditsioonilise kaubanduse vahekord nihkuda, mis võib hakata mõjutama keskuste kontseptsiooni, kuid pigem mõjutab üksikuid eraldiseisvaid kaubanduspindu. Peamised põhjused, miks tarbja kasutab e-kaubandust,

on mugavus ja ajapuudus. Seega kindlasti muutub kaupluste töö mitmekesisemaks ehk pakutakse ja müüakse kaupu nii kaupluses kui ka e-kaubanduse vormis. E-kaubanduse edasine areng sõltub turvalisest keskkonnast ning mugavatest makse- ja kättetoimetamise tingimustest.

TaustE-POODIDE KLIENTIDE SIHTRÜHMA ei saa üheselt määratleda.

Need on tõenäoliselt inimesed, kellel ei ole aega käia poodides ostlemas või kes otsivad e-kauplustest uudsemat kaupa, spontaansed ostlejad, kellel on oluline lihtne kauba tagastamise võimalus. Seega kattub kaubanduskeskuste sihtrühm suures osas e-poodide sihtrühmaga.E-POODIDE POPULAARSEMATEKS KAUPADEKS on tehnika- ja elektroonikakaubad, kosmeetika, tarbekaubad, mööbel – kaubad mis ei vaja proovimist ning käega katsumist. Seega võib kaubanduspindade kokkukuivamist ennustada just nendes valdkondades.ALLIKAS: Taavi Köhler

 

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757