Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tartus napib kaubanduspindu
15-30 eurot ruutmeetri kohta, millele lisandub käibemaks, tuleb maksta Tartus A-kvaliteediga kaubanduspinna üürimiseks.
Nagu Tallinnas on ka Tartus kaubanduspindadest puudus ja olulisi laienemisi pole toimunud ning uute keskuste ehitamise plaanidest pole ka midagi kuulda olnud.. Kasvanud nõudlusest annab märku ka suurtes keskustes toimuv. Pidevalt käib üürile andja ja üürniku vahel optimeerimine, tihti muutub selle käigus kaupmehe kasutatava pinna suurus. Pinna vähenemine lubab keskuse omanikul küsida ruutmeetri eest kõrgemat hinda, samas jääb rahule ka üürnik, kes saab absoluutsummas väiksema kuumakse. Hea näide pindade vähenemise kohta on Tasku keskus, tihti muutuvad ka kaupluste asukohad. See võimaldab üürile andjal ehk keskuse omanikul turukonjunktuurist võtta viimast suuri investeeringuid tegemata. Piisab vaid läbirääkimistest ja oskuslikust planeerimisest. Praegusel ajal on läbirääkimiste laua taga jõupositsioonil selgelt pinna omanik, kes leiab soovi või vajaduse korral küllaltki lihtsalt uue üürniku mõne eelmise üürniku konkurentide või hoopis
Siiski tuleb kaubanduspindu eristada asukoha järgi, kuna vanades linnaäärsetes keskustes märkimisväärset alapakkumist ei ole. Küll aga oodatakse pikisilmi pindade vabanemist suurtes kesklinna keskustes. Vaid Tasku rajas viimase aasta jooksul väikse juurdeehitise, ülejäänud keskused (näiteks Lõunakeskus) laienesid juba varasematel aastatel, kuid praegust nõudluse kasvu rahuldada ei suuda.Omaniku seisukohast on olukord mõistetav – turg kiratses mitu aastat ja siis oli peamine probleem hoopis see, kuidas kõik pinnad rahuldava hinna eest välja üürida. Kiire, kuid lühiajalise ettevõtluse kasvu valguses ei hakata investeeringuid rutakalt tegema. Pigem peaks praegune olukord valitsema veel aasta-paar, et keskuste omanikud end lisainvesteeringute tegemiseks piisavalt kindlalt tunneks. Samas on turule lisandunudtäiesti uusi kaubanduspindu, kuid lõviosa neist on hõivanud ankurrentnikud – Nõlvaku Prisma, Raadil-Kruusamäel Selver ja Maxima. Ka Tartu Kaubamaja on teatanud plaanist alustada juurdeehitust, kuid sellega asi piirdub. Kui linnavõim toetab detailplaneeringu muutmist, saab Tartu Kaubamaja juurde korruse, kus kaubanduspinda on 3600 m2. Klassikaliste suurte kaubanduskeskuste kontseptsiooniga uusi ehitisi praegu aga rajamisel pole.Kaubanduskeskustes tehakse vangerdusi
teise tegevusala ettevõtete seast.
Tartu jääb Lõuna-Eesti parimaks. Tartu on kaubanduspindade arendajatele Tallinna järel selgelt atraktiivseim investeeringupaik. Tegemist on Lõuna-Eesti keskusega, teistes lähedal asuvates linnades niivõrd atraktiivseid keskusi ja vaba aja veetmise võimalusi pole. Tõenäoliselt jääb selline olukord valitsema kauaks, sest väikestesse Lõuna-Eesti linnadesse investeerimisel ei saa arendajad olla kindlad, kas pinnad saab ikka püsivalt oodatavat tootlust tagavate üürilepingutega kaetud. Isegi kui keegi sooviks seda katsetada, siis ilmselt tõmbaks esimesena äriplaanile kriipsu peale ehitust finantseeriv pank.
Tartus tekib väikseid pindu tasapisi juurde. Tartus on turule tulemas mitu väikest kaubanduspinda, mis on rajatud uute kesklinna piirkonna korrusmajade esimestele korrustele, näiteks Fortuuna ja Raatuse tänaval. Sellised pinnad on atraktiivsed väikeettevõtjatele ja seetõttu üürivad neid peamiselt autokauplused, sisustuspoed või muud säärased ettevõtted, millel ei ole edukaks funktsioneerimiseks tingimata vaja olla suures keskuses. Samas leevendavad needki pakkumised mõnevõrra kasvanud nõudlust. Suurte ehitiste rajamiseks peaks majanduskeskkond olema stabiilne veel aasta-paar.
Blaubrüki arvamus ilmus Äripäeva kuukirjas Kinnisvara.
Autor: Christel Blaubrük
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
