Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Käibemaksu langetamine tooks hinnad alla
Käibemaksu langetamine on üks võimalus toidukauba hinda alandada. Põllumajandustoetused on edaspidi pigem vähenemas ja siinse turu suurust arvestades ei ole neil suurt mõju.
Eestis kehtib ühtne 20% käibemaksumäär ka toidukaupadele, mis teeb meist Euroopa mõistes küllaltki haruldase riigi. Nimelt rakendatakse enamikus ELi riikides toidukaupade suhets madalamat käibemaksumäära, näiteks Saksamaal 7%, Hispaanias ja Itaalias 4%, Suurbritannias lausa 0% (v.a valmistoidud, jäätis, šokolaad jmt). Euroopa kõrgeim toidu maksumäär kehtib aga Taanis – 25%. Lätis ja Leedus on maks 21%, Bulgaarias nagu Eestiski 20%.
Miks on siis paljudes riikides toiduainete ja ka näiteks kultuuriürituste piletitesuhtes rakendatud madalamat käibemaksumäära? Üldiselt on see selleks, et ka väiksema sissetulekuga inimesed neis riikides jõuaksid toidukaupu osta, bussiga sõita, ajalehte lugeda ja kultuurisündmustest osa saada.
Eestis see argument millegipärast ei tööta, kuigi põhjust oleks enam kui küllaga. Arenenud riikides kulub inimestel toidule 12-18% sissetulekutest, Eestis aga keskmise sisstulekuga perel veerand. Arvestama peaks siin ka viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud eluasemekulusid, mis konkureerivad elanike rahakotis toidukuludega.
Tihti võrreldakse ka Soome ja Eesti hindu. Arusaadav, sest kümneid tuhandeid eestimaalasi elab-töötab teisel pool lahte. Soomes leppis toonane valitsus toiduainete käibemaksu langetamises kokku 2007. aastal ning maksukärpe tulemusel langes see 17%lt 12 %le ning sealse tarbijauuringu keskuse uuringu kohaselt langesid hinnad seejärel 5,7%. Praeguseks on maksumäär riigieelarve turgutamiseks tõstetud 14%le, mis on siiski oluliselt madalam tase kui Eestis.
Kaupmeeste Liidu liikmed (muuhulgas suurimad jaeketid Eestis) on alates eelmisest suvest mitu korda deklareerinud, et toiduainete käibemaksu langetamisel alandavad ka kaupmehed hindu. Riik ei pruugi selle liigutuse tõttu sugugi vähem makse saada, sest madalamad hinnad toovad kaasa tarbimise kasvu või toidukaupade ostuvaliku muutuse. Asjade sellises käigus aga kahtlevad otsustajad riigi ja ministeeriumite tasemel. Nemad väidavad näitkes, et jaeketid ei langeta maksumäära muutuse järel hindu, vaid pistavad selle raha lihtsalt oma taskusse.
Veelgi enam – avaldatakse arvamust, et kaupmehed on petturid ja nihverdavad maksudega. Seda juttu on valus kuulata eriti riigimeeste suust. Eestis jaekaubandusturg on siinse piirkonna kõige tihedama konkurentsiga turg – sellist konkurentsi pole ei Lätis-Leedus, Soomest-Rootsist rääkimata. Meil ei võitle turuosa pärast kaks-kolm suuremat ketti, vaid viis-kuus. Sellistes oludes pole raha tasku toppimine ja seeläbi klientidest ilmajäämine kindlasti kaupmehe esimene mõte.
Masu ajal olid näiteks kõik jaeketid erinevalt mobiilioperaatoritest kahjumis. Praegu teenib kaupmees iga tarbija kulutatud euro pealt 1-4 senti kasumit, riik aga kasseerib selle tehingu pealt 17 senti. Käibemaks moodustab toidukauba hinnast väga suure osa. Kui tahame rääkida madalamatest hindadest kauplustes, siis tuleks pilgud pöörata käibemaksu osakaalu vähendamisele.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
