Infoajastu tohutu probleem on rämpsinfo üleküllus. Igasuguseid arvamusi ja netikommentaare on rikkalikult. Hulganisti isiklikke seisukohti kõikvõimalikes küsimuses. Esimesel on õigus nii kaua, kuni tuleb järgmine ja arvab teisiti, kirjutab arendusfirma testost.ee juht Eero Palm.
Kas hinnata subjektiivselt või objektiivselt?
Testostutöös valitseb samuti suur oht minna lihtsama vastupanu teed ja paluda "eksperttöö" teha ära testostjatel, kes testostu läbi viib. Tal on õigus seniks, kuni tuleb järgmine ja selle ümber lükkab!
Kuidas on subjektiivsus võimalik ja mida teha, et seda ära hoida?
Subjektiivsus saab tekkida ja püsida ainult siis, kui testostu korraldav firma, kes niite tõmbab lähtub üksiktestijate isiklikust hinnangust. Ehk siis, kui küsimused, mida testostjalt küsitakse, on subjektiivsed ja hindamine erinevalt tajutav erinevate testostjate poolt.
Miks testoste teha?
Kvaliteetne testost aitab kontsentreeritult ja selgelt mõista, mis asjad on fookusest väljas. Selge markerjoon konkreetsete asjade peal. Markerit ei kasutata selleks, et kogu tekst üle tõmmata. Konkreetsed, selged, läbimõeldud fookused. Kvaliteetsete testostude eesmärk peaks olema töötajate tegelikku tegutsemismalli mõistes neid aidata. See peaks olema ettevõtte tellitud tugiteenus oma töötajatele, et aidata tulemust (kliendisuhtlust) parandada. Aidata neil konkreetselt nende töölepingut ja kokkulepet oma tööandjaga väärikalt täita. Kursimuutuse sisulisi otsuseid ei saa jätta töötajate teha ega reageerida üksikhindajate suva järgi, vaid need kursid on tippjuhtkonna pädevuses. Kurss määratakse kaptenisillal ning selle täpse kursi rakendamise mõõtmine ongi objektiivne.
Autor: Eero Palm, Trendline juht

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele