15. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elustiil, keskkonnateadlikkus, kliimamuutuste mõju ja terviseprobleemid – need on põhjused, miks üha rohkem inimesi muudab oma toitumisharjumusi alternatiivsemaks. Pole kahtlust, et taimetoitlus, veganlus ja ökotoit jätkavad võidukäiku ning seda trendi ei ole toidupakkujatel arukas ignoreerida. See aga ei tähenda sugugi seda, et burgerid ja muud sarnased tooted kaovad minevikku.

Trendid muudavad inimesi ja sellega koos ka kiirtoiduettevõtteid. Ülemaailmsed hiiglased, nagu McDonald's ja Burgerking, on juba hakanud pakkuma mitmesuguseid taimseid proteiinitooteid. Eestis tegutsevad kohalikud ettevõtjad kohanevad ka turu vajadustega, toodavad näiteks burgereid, mis sobivad taimetoitlastele ja veganitele. On ainult aja küsimus, kui kõik tootjad peavad need oma valikusse tooma.

Liigime meiegi edasi ja mõtleme igapäevaselt tarbimissuundade peale. Oleme Soome ehitamas uut Hesburgeri tehast, kus hakkame tootma taimsete valkude tooteid. Eesmärgiks laiendada nii kiiresti kui võimalik sortimenti, pakkudes oma restoranides maitsvaid valikuid nii taimetoitlastele kui veganitele.

Roheline olla on targem

Kasvav nõudlus keskkonnasõbralike pakendite järele ei ole ainult ajutine trend. Jäätmete vähendamine, korduvkasutus ja uuesti ringlusesse toomine on muutunud kaupade ja teenuste üheks oluliseks müügivahendiks. Ettevõtluses omakorda muutuvad nulljäätmed juba lähitulevikus üha olulisemaks teguriks.

Euroopa Parlament on juba alustanud tootjate vastutuse suurendamisega, kaotades 2021. aastaks ühekordselt kasutatavad nõud, tassid, plastist joogikõrred ja segamispulgad. Paljud ettevõtted ei jää kella kukkumist seda ootama ning tegutsevad juba täna.

Hesburgeri tegevuse üheks nurgakiviks on juba aastaid olnud keskkonna-alane vastutus - rakendades restoranides energiatõhusaid lahendusi, sorteerides jäätmeid ja vähendades tarbitud pakendite hulka. Juba enam kui aasta ei saa meilt automaatselt jookidega kaasa plastikkaasi, seda vaid kliendi soovil. Ja tõepoolest see toimib, sest kliendid hakkavad järjest loobuma plasti tarbetust kasutamisest.

Muutusi tööstuses rakendatakse teiste ettevõtete otsuste abil

Koostöös Sotsiaaluuringute Keskusega “Socio Uuringukeskus” korraldasime eelmise aasta sügisel uuringu toitumisharjumuste ja kiirtoidu turusuundumuste kohta Balti riikides, mis näitasid selgelt tarbijate arvamust - Eestis on mitu tugevat turuliidrit, kes igapäevaselt klientide nimel võitlevad. See toob kaasa tööstusharu kiire arengu ja tarbijate käitumise muutuse. Bensiinijaamade töö oma keti kohavaliku arendamisel on muljetavaldav, kauplused luuakse ka kohtadesse, kus kütusekaubandusel ei ole enam põhiroll.

Oluliselt muudab tarbijakäitumise ka digitaalsete tellimuste pealetung, ühendades erinevaid toidukohti, sõltumata asukohast. Alles möödunud kuul vapustas fänne FreshGo ootamatu turult lahkumine, peetakse iseenesestmõistetavaks, et toidukullerid on tulnud, et jääda.

Töötajate puudumine on läbiv murekoht

CircleK personalidirektor Ursula Altmets kirjutas hiljuti Postimehes, et nad on ka mures, sest liiga palju on vastutustundetuid inimesi tekkinud. Toitlustussektoris töötamine on muidugi ka keeruline. Me kõik näeme, et paljudel ei ole arusaamist igapäevatööst ega ka motivatsiooni, ollakse ebarealistlikult ambitsioonikad, tööharjumuse ja - kogemuse puudumine on viinud meid sellisesse dramaatilisse olukorda nagu täna. Kuuleme pidevalt süüdistusi, et palgad on liiga väiksed.

Tegelik olukord on aga selline, et pakume palka, mis on üle riigi keskmise ja vastab inimese kvalifikatsioonile. Kui täna maksab 80% tööstusharu toitlustaja-kassast keskmiselt 3,50 eurot tunnis, siis meie töötaja saab palka 4,30 eurot tunnis. See näitab absurdset illusiooni toitlustusettevõtete teatud ametikohtade palkade kohta. Eestis ei ole veel kokkulepet nagu aasta lõpus tehti Lätis, kus Läti hotelli- ja restoranideliit näeb ette minimaalsed tunnitasud hotelli- ja toitlustusteenuste osutajatele, võttes arvesse piirkondlikku põhimõtet vastavalt kutsealasele liigitusi. Kui üldine olukord tööstuses ei muutu, ei saa üks ettevõte muutuda.

Väljas söömisele kulutame aina rohkem

Vastavalt meie sügisesele uuringule Balti riikide toitumisharjumuste kohta, sööb umbes 68% Eesti elanikest tihti ka väljaspool kodu, Lätis 62% ning Leedus eelistavad koguni 82% süüa kohvikus või restoranis. Tulemused näitavad, et kaasaegne elustiil suurendab inimeste soovi nautida sööki väljaspool kodu, valida sobivaima söögikoha ning kulutada sellele rohkem. Teisest küljest arenevad kiiresti online-tellimused ja mugavad kohaletoimetamislahendused, mis pakuvad head alternatiivi aeganõudvale kodus kokkamisele. Ei ole mõtet trende ignoreerida vaid neid järgida.