Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põhjus lüüa häirekella
Ausaid kaupmehi mõjutab salakaubandus – piirikaubanduse hoogustumise ja salakaubanduse kasvu vahel on otsene seos, kirjutab kaupmeeste liidu tegevjuht Riin Savi.
Aktsiisikaupade salaturu osakaal on Eestis viimase viie aastaga jõudsalt vähenenud, alkoholi puhul langenud 6 protsendipunkti (25-lt 19-le). Praegune alkoholiralli esitab sellele positiivsele trendile suure väljakutse.
Praegu ei tea keegi, kui palju ja mis otstarbel Lätist ostetud alkoholi Eestisse tuuakse. Kuna Valka ja Ainazi poodides on hinnad kohati madalamad kui sisseostuhinnad Eestis, on tõenäoliselt palju neid, kes ei osta alkoholi kaasa ainult oma tarbeks, vaid müüvad seda moel või teisel edasi. See kõik aga liigitub juba salaalkoholi alla.
Praeguses mahus ja vormis piiriülene ostlemine mõjutab ka tarbija hoiakut salaturu ja maksumoraali kohta. Kui riigile laekumata jäänud käibemaksu ja aktsiisi puhul tavainimene maksumoraali ehk otseselt ei tunnetagi, siis Lätist alkoholi ostmine lisab siia uue dimensiooni. Pandipakendi kaudu. Praegu saab Eesti tarbija Lätist ostetud taara eest Eestis tagasi raha, mida ta tegelikult polegi maksnud, selle maksab kinni Eesti ettevõtja (2016. aastaga 30 miljonit pandiühikut).
Lisaks kõigele oleks vale arvata, et aktsiisitõusu mõjud puudutavad ainult kaubandust. Kannatada saab ka turismisektor koos transpordi, majutuse, toitlustuse ja teenindusega. Kui aastaid on Eesti majandust turgutanud meie põhjanaabritest turistid, siis praegu oleme asunud neid endast mööda suunama Lätti ning samamoodi käitume ka ise – ostame Lätist.
Kahtlemata on alkoholiaktsiiside tõusul iseenesest alkoholi tarbimist vähendav mõju ja lisaks riigieelarvesse raha teenimise eesmärgile on alkoholiaktsiis ka oluline tervisepoliitiline meede. Seejuures on aga oluline arvestada ka meid ümbritseva keskkonnaga. Kas Eesti inimeste alkoholitarbimine just sellisest aktsiisitõusudest ka tegelikult rohkem väheneb? Praegu näeme seda, et hoogustunud piirikaubandus viib alkoholi ostu ja seotud maksud Eestist Lätti, aga tarbimise toob siia tagasi.
Lai ja pikaajaline mõju
Palju juttu on olnud aktsiisitõusude mõjust nii riigieelarvele, majanduskeskkonnale kui ka Eestile laiemalt. Kaheldakse, kas on ikka mõju ja kas on põhjust häirekella lüüa. On küll.
Erinevate prognooside kohaselt jääb riigil alkoholiaktsiiside jõulise tõstmise tulemusel saamata oluline tulu – suurusjärk, mille võrra on oodata alkoholi aktsiisi ja käibemaksu alalaekumist 2016.aastal on ligi 15 miljonit eurot ja 2017. aastal ligi 20 miljonit eurot. Mis see tähendab riigieelarve seisukohalt? Selle raha eest saaks näiteks sotsiaalministeeriumi praeguste plaanide järgi viia kaheksa aastat ellu alkoholist tingitud tervisekahjude ennetamist ja vähendamist, pakkudes vastavasisulisi teenuseid 40 000 inimesele. Tänavu suurendati sarnase summa eest peretoetusi (16,1 miljonit eurot), valmistati ette Euroopa Liidu eesistumist ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva (10 miljonit eurot) ning kindlustati riigi idapiiri (10 miljonit eurot). See ei ole väike raha.
See on aga vaid üks osa suurest pildist. Alkoholiaktsiisi tõusu mõjud ulatuvad tegelikult kaugemale ja need on oluliselt pikaajalisemad.
Kõigile oli selge, et alkoholiaktsiisi tõus toob kaasa hinnatõusu, siiski on praegu hinnaerinevused Eestis ja Lätis osutunud oodatust palju suuremaks. Teatud toodete puhul on Lätis müüdav alkohol praegu peaaegu poole odavam kui Eestis. Näiteks pooleliitrine Heinekeni õlu maksab Valkas 0,69 eurot ja Valgas 1,39 eurot (sh tasu ka pandi eest), Bacardi rumm vastavalt 12 eurot ja 19 eurot. Loomulikult on lisaks alkoholiaktsiisile määravad ka kiirkorras tekkinud kauplusladude väiksemat juurdehindlust võimaldavad madalamad kulubaasid, pandiraha puudumine ning muud tegurid. Valka ja Ainazisse poleks aga olnud põhjust spetsialiseeritud alkoholikaupluseid rajada, kui Eesti aktsiisipoliitika poleks selleks loonud soodsat pinnast. Spetsialiseeritud alkoholikaupluste teke on hinnavahet süvendanud.
Põnts kohalikule väikekaupmehele
Hetkel kuum
Hoogustunud Eesti-Läti piirikaubanduse tõttu on alkoholi müük Valga kauplustes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga märgatavalt langenud – kaupmeeste liidu liikmete mai kuu müügiandmetele tuginedes on alkoholi müük võrreldes 2015. aasta sama kuuga langenud ligi 40% ning langus on olnud süveneva trendiga. Müügimahtude järsk vähenemine ei puuduta ainult Valgat ja Valgamaad, sest Eesti keskmisega võrreldes on selgelt suurem langustrend ka Võrus ja Ida-Virumaal, Pärnu- ja Viljandimaal.
Oluline on ka see, et hoogustuv piirikaubandus ei puuduta ainult alkoholi müüki. Lätti sõites ei piirdu ostlemine ainult alkoholiga, see hõlmab üha jõulisemalt ka kütust, tubakat, toidu- ja esmatarbekaupu ning ka kohalikke teenuseid. Märksõnaks on aktsiisikaupade koosmõju.
Aga mis siis sellest? Kas mõni Eesti kaupmees peab seetõttu Valgas või mujal oma kaupluse kinni panema? Seda ei saa välistada. Piirikaubandus puudutab kõige tugevamalt neid kaupmehi, kellel pole müügimahu langust võimalik ülejäänud Eesti või rahvusvahelise turu abil tasakaalustada. Ehk et kõige suurem surve on kohalikule väikekaupmehele ja kohalikele töökohtadele. Siin tuleb silmas pidada ka meie piirialade loomulikult kesisemat konkurentsivõimet, mis väljendub nii keskmises sissetulekus, suuremas tööpuuduses kui ka keskmisest madalamas SKPs.
Aktsiisitõusu regionaalpoliitiline mõju on selgelt negatiivne.
Allikas: Äripäev
Autor: Riin Savi, Kaupmeeste Liidu juht
Enimloetud
1
Viimased uudised
Müüki ei kasvata käsk, vaid seda toetav organisatsioonikultuur!
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
