Jaemüüjatel on tarnijate suhtes maksetähtaegade määramiseks küllaltki vabad käed kuni 60-päevaste tähtaegade puhul. Kui aga soovitud maksetähtaeg ületab 60 päeva piiri, peab jaemüüja hoolitsema selle eest, et maksetähtaja kokkulepe vastab seaduses sätestatud sõnaselguse ja õigluse nõuetele, kirjutab Advokaadibüroo Sorainen konkurentsiõiguse advokaat Piibe Lehtsaar
Maksetähtajad - millist kaitset pakub võlaõigusseadus?
  • Foto: Pixabay.com
TULE KUULAMA!
Piibe Lehtsaar esineb 28. märtsil jaekettide-tootjate-hulgikaupmeeste ühisseminaril "Kuidas jaekettidega edukalt koostööd teha?" 
Enda ettekandes keskendub ta võla- ja konkurentsiõigusest tulenevatele võimalustele ja riskidele koostöös jaekettidega.
Seminaril on kohal viie suurema jaeketi sisseostjad ning esmakordselt ka Olerexi, Circle K ja R-Kiosti ostujuhid. 
Vaata seminari programmi SIIT ning registreeru soodushinnaga SIIN
Teemapüstitus seondub jaemüüjate ja tarnijate vahel aeg-ajalt ikka esile kerkivate eriarusaamadega maksetähtaegade mõistliku ja lubatava pikkuse osas. Arusaadavalt eelistavad jaemüüjad ostjatena pikemaid maksetähtaegu ja tarnijad müüjatena lühemaid maksetähtaegu. Vastastikuste lepingute puhul on maksetähtaja lubatud pikkuse osas oma sõna sekka öelnud ka seadusandja. Algatus tuli seejuures Euroopa Liidust, kus 2011. aastal muudeti direktiivi hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul. Direktiiv on Eestis üle võetud võlaõigusseaduse sätetega.
Võlaõigusseaduse kohaselt, kui pooled ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku leppinud, tuleb tasu maksta hiljemalt 30 päeva möödumisel arve võlgniku kätte jõudmisest, kauba üleandmisest (juhul, kui kaup saabub pärast arvet) või alates kauba vastuvõtmisest või ülevaatamisest, kui seaduse või lepinguga on ette nähtud kauba lepingule vastavuse kontroll. Näiteks müügilepingute puhul on ettevõtjast ostjal seadusest tulenev ülevaatamiskohustus. Kuna reeglina lepivad pooled maksetähtaegades ikkagi eraldi kokku, siis on olulisem, et võlaõigusseadusest tulenevalt ei või majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlgnik tugineda kokkuleppele, millega nähakse ette 60 päeva ületav maksetähtaeg. Erandiks on olukord, kus lepingus on sõnaselgelt teisiti kokku lepitud ja see ei ole asjaolude kohaselt võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
Kokkuvõtvalt tähendab võlaõigusseaduses sätestatu seda, et:

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele