Külmunud autoturg: üle 200 koondatud töötaja, väiksemad tegijad sulgevad uksi

Eesti autoturg on olnud tänavu sügavas languses. Uute sõiduautode müük on kukkunud ligikaudu 40%, samal ajal kui näiteks Lätis on see sama palju tõusnud. Põhjus peitub suuresti automaksus, mis koosneb esmaregistreerimistasust ja aastamaksust. Just esmaregistreerimistasu on osutunud kõige valusamaks löögiks, külmutades klientide huvi ja pärssides müüki.

AMTELi tegevjuhi Meelis Telliskivi sõnul on olukord eriti keeruline Tallinnast väljaspool, kus autode müügi- ja teenindusettevõtted on sunnitud töötajaid koondama. „Sellel aastal on juba koondatud 225 töötajat, mis on ligi kümnendik kogu sektori tööjõust,“ tõi ta välja. „Kõige rohkem on kannatanud Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti piirkonnad, kus osa väiksemaid tegijaid on pidanud tegevuse sootuks lõpetama.“

Auto Bassadone tegevjuht Veiko Karu lisas, et kui varem vaevles sektor tööjõupuuduse käes, siis nüüd on olukord vastupidine. „Varem oli kvalifitseeritud tööjõudu raske leida, nüüd on näha, et huvi on suur – inimesed otsivad tööd. Samas kaotame sektori professionaale, kelle koolitamine on olnud pikk protsess. Kui turg taastub, võib tekkida uus puudus mehaanikutest ja tehnikutest,“ selgitas Karu.

Mõlemad juhid nõustuvad, et automaksu ümber käiv segadus ja poliitikute vastuolulised sõnumid on hävitanud tarbijate kindlustunde. „Septembris piisaski ühest avalikust vihjest, et maks võib muutuda – juba järgmisel päeval loobusid kliendid tellimustest,“ rääkis Karu.

Telliskivi lisas, et valitsuse ootused automaksu laekumisele olid liiga optimistlikud. „Riik soovis liiga suurt tulu ja läks liiga aplaks. Tulemus on see, et inimesed lükkavad ostu edasi, turg on külmunud ja eesmärgid, mida maksuga taheti saavutada, ei täitu.“

Kuigi statistika näitab, et müüdud autode keskmine CO₂ tase on langenud, ei pea eksperdid seda maksuga otseselt seotuks. „Autotööstus liigub niikuinii rohelisema suuna poole tänu Euroopa regulatsioonidele. Automaks on hoopis aeglustanud autopargi uuenemist, mitte kiirendanud seda,“ ütles Karu.

Telliskivi märkis, et pärast kohalikke valimisi on küll tekkinud suurem huvi sektori seisukohtade vastu, ent otsustusvõim on endiselt vähestel. „Kuulajaid on rohkem, aga otsustajad on teised. Need, kes peaksid midagi muutma, elavad justkui oma maailmas ja loodavad, et 2027. aasta valimisteks on olukord iseenesest paranenud,“ sõnas ta.

Hoolimata keerulisest olukorrast näevad juhid ka mõningaid plusse.

„Turumajandus töötab – klient saab täna väga häid pakkumisi ja autode väärtuspakkumine on parem kui varem,“ märkis Karu.

Telliskivi lisas, et ettevõtted on muutunud oluliselt efektiivsemaks ja paindlikumaks. „Tõenäoliselt nii häid tingimusi ostjale ei näe me enam, kui turg taas elavnema hakkab,“ ütles ta lõpetuseks.