Tallinna T1 keskus on jõudnud etappi, kus veel mõned aastad tagasi räägitud päästeplaanidest on saanud reaalsus ning keskuse juhi Tarmo Hõbe sõnul on keeruline periood nüüdseks selja taga. „Kui aus olla, siis täna ei ole enam varianti, et T1-ga pooleli jääda – see distants tuleb lõpuni joosta,“ ütles Hõbe, võrreldes keskuse arengut maratoniga. „Olen jooksnud 37 täispikka maratoni ja tunne on, et oleme praegu kuskil 37. kilomeetri peal. Siht on juba näha, aga viimased kilomeetrid tuleb ikka ära teha.“
Kui 2021. aastal keskuse omanik vahetus ja Hõbe T1 juhtimise üle võttis, oli täituvus alla 50 protsendi ning suur osa pinnast seisis tühjana. Tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud. „Võin öelda, et umbes 80–85 protsenti tööst on tehtud. Aga see päris hüpe juhtub siis, kui 100 protsenti on valmis. Vahe selle vahel on tegelikult väga suur,“ selgitab ta.
Kuigi T1 ei ole veel müügis, on suund tema sõnul selge. „Täna on veel vaja see viimane viiendik ära teha, keskus lõpuni käivitada ja timmida. Investorite jaoks võiks õige müügihetk olla pigem 2028. aasta teises pooles või 2029. aasta alguses,“ ütleb Hõbe. Omanikul ei ole tema sõnul kiiret, kuid eesmärk on ühel hetkel siiski edukas väljumine. „Tegemist on väga võimeka rahvusvahelise investeerimisettevõttega, kelle eesmärk ei ole keskust igavesti omada.“
Majanduslikult on T1 Hõbe kinnitusel juba jalad alla saanud. Varasem kahjum jäi tema sõnul pigem bilansilisteks numbriteks. „See on juba minevik. Täna on keskus rahavooliselt toimiv ja kasumis. Me suudame teenindada ka varem saadud investeeringuid ning teha uusi arendusi jooksva rahavoo arvelt,“ ütleb ta. Kokku ulatub investeeringute maht keskusesse ligikaudu 30 miljoni euroni. „Algne plaan oli väiksem, aga elu ja olud muutusid. Geopoliitika, majandus ja uued suured rentnikud on kõik oma korrektuurid teinud.“
Üheks suuremaks muutuseks on kolmanda korruse täielik ümberkujundamine. Kui varem püüti seda täita klassikalise kaubandusega, siis nüüd on seal teenused, sport, huvitegevus ja sündmused. „See on väga unikaalne korrus, mitte ainult Baltikumis, vaid kogu Euroopas. Siin on käinud delegatsioonid, kellel on sõna otseses mõttes suu lahti – midagi sellist ei ole nad varem näinud,“ kirjeldab Hõbe. Tema sõnul on levinud arvamus, et teenindus- ja spordipinnad ei ole rentaablid, ekslik. „Kolmas korrus toimib väga hästi ja toob majja kvaliteetse sihtrühma. See on kompromiss, mis töötab.“
Ka kaubanduse poolel on T1 teadlikult oma fookust muutnud. „Tegime juba 2022. aasta alguses strateegilise otsuse keskenduda outlet- ja discounter-tüüpi kaubandusele. Tollal ei osanud keegi ette näha, kui palju ostujõud langeb, aga täna on selge, et see suund on end õigustanud,“ ütleb Hõbe. Tema sõnul eelistavad inimesed jätkuvalt kvaliteetseid kaupu, kuid soovivad neid soodsama hinnaga, ning just sellised kontseptsioonid töötavad ka pikemas vaates.
Detsember ja kogu 2025. aasta olid keskuse jaoks edukad. „Meie külastatavus kasvas mullu umbes viis protsenti ja rentnike käive ligi 30 protsenti. Kui võrrelda 2022. aastaga, siis on T1 külastatavus kasvanud juba 60 protsenti,“ toob Hõbe välja. Ta näeb optimismi ka laiemas pildis. „Inimestele jääb tasapisi rohkem raha kätte ja see ei lähe suurtesse investeeringutesse, vaid igapäevasesse tarbimisse. See raha jõuab paratamatult jaekaubandusse.“
Rentnike muredeks nimetab Hõbe eeskätt vargusi ja odava Hiina kauba suurt pealetungi. „See on probleem kogu Euroopas ja sellega ei saa keegi üksi hakkama. Koostöö rentnike ja erialaliitudega on siin võtmetähtsusega,“ ütleb ta. Keskuse rollina näeb Hõbe lisaks pindadele ka kulude kontrolli all hoidmist. „Kui meie rentnikud on edukad, on ka keskus edukas. See on tervik, mis peab koos toimima.“
Tarmo Hõbega vestles Lauri Leet.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Müüki ei kasvata käsk, vaid seda toetav organisatsioonikultuur!
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
