AccountStudio • 17 oktoober 2019

Joonkoodid – mis need on ja kust neid saada?

Joonkoodidest on palju räägitud, kuid ikka tundub, et segast on palju ja hullemaks läheb. Vaatame joonkoodidele otsa, mis need on, kust neid saada ja mis on peamised probleemid.

Joonkoodist kõige lihtsam on aru saada, kui mõelda, et tegemist on fondiga. Võtame näiteks sõna JOONKOOD ja kirjutame seda erinevate fontidega:

Tegelikult on küll olemas ka vähemate võimekustega koodid, mis suudavad esitada ainult numbreid ja neidki kindla pikkusega.

Ehk siis põhimõtteliselt tähendab joonkood või ka muud analoogsed koodid arvutile loetavat kirjapilti ja seda saabki kasutada kohtades, kus on infot vaja graafiliselt esitada ja arvutiga seda esitust lugeda. Olgu see siis kaupade markeerimine, partiide markeerimine, postisaadetiste markeerimine või mis iganes.

AccountStudio programmi erinevad moodulid kasutavad joonkoodi laos riiuliaadresside tuvastamiseks, varahalduse ja hooldustööde juures hooldatavate seadmete identifitseerimiseks ja muidugi kaupade müümisel ja inventuuride tegemisel. Ja peab ütlema, et need lahendused on mugavad ja tõhusad.

Kõige sagedasem ja igapäevaelus kohatav rakendus on siiski kaupade markeerimine. See on arvatavasti esimene joonkoodi teema, millega ettevõtja kokku puutub, ja me ei räägi siinkohal toidupoe iseteeninduskassast vaid ikka ettevõtja enda ettevõttest. Senikaua, kuni on tegemist ainult tootja poolse koodi lugemisega on asi lihtne. Tootel on kood olemas, seda saab lugeda, oma andmete juurde salvestada ja kasutada. Näiteks AccountStudio programm kasutab selliselt koodi kaupade müügil ja väljastamisel ning inventuuril.

Kui aga tekib vajadus ise oma kaupu markeerida või on probleem tootja markeeringu kasutamisega, läheb asi keerukamaks ja ka teadmisi on rohkem vaja. Probleemide üheks allikaks on meie vaba ja globaalne majandus, kus kõik võivad kaupa toota ja igal pool seda müüa. Tulemusena võivad ühes poes letil olla kõrvuti tooted eri riikidest ja erinevatelt firmadelt ja nende vahel peab saama eksimatult vahet teha. Lahendatud on see erinevate standardiseeritud koodiperekondadega. Igale riigile ja igale tootjale antakse mingid kindlad koodid ja keegi teine neid samu koode ei saa. Sellised süsteemid on USAs kaustatav UPC, Euroopas kasutatav EAN ja globaalne GTIN. Räägitakse veel ka Jaapani JAN koodist, aga see on tegelikult EAN alamhulk Jaapanile omistatud koodi algustega – esimesed kaks numbrit 45 või 49.

Koode saab üksteisest eristada ja segamini ajamist vältida lihtsalt pikkuse järgi: UPC on 12 sümbolit, EAN 13 sümbolit ja GTIN 14 sümbolit pikk. Vähem levinud on veel muud koodid, näiteks raamatute ISBN, mis võib olla 10 või 13 sümboli pikkune ja vähemlevinud 8 sümboli pikkune GTIN versioon.

Omaette keerukama perekonna moodustavad koodisüsteemid, mille korral on vöötkoodis kirjas nii kauba artiklikood kui ka kogus, selliseid asju kasutatakse näiteks toidupoe kaaludest tulevatel etikettidel.

Kust saada unikaalset koodi ja kas neid on vaja?

Koodide unikaalsus on vajalik, et erinevad tootjad ei markeeriks erinevaid tooteid sama koodiga. Kõige lihtsam ja kiirem tee on GS1 Eesti kaudu oma koodid osta. Aga see on ka kõige kallim tee ja tihti on soov saada lihtsamalt ja odavamalt. Ja neid nippe jagub.

Oma poes võib teha mis tahad. Kui soovid oma tooteid müüa ainult enda poes, siis võid ka koodid täitsa ise välja mõelda. Mõistlik oleks sel juhul vältida eelpool loetletud levinud koodide pikkusi (8, 10, 12, 13, 14). AccountStudio tarkvara kannatab välja põhimõtteliselt suvalised koodid, ainuke nõue on unikaasus oma kaupade hulgas.

Kui aga on soov ka edasimüüjatele oma kaupa pakkuda, siis nii lihtsalt enam ei saa. Edasimüüjad kontrollivad koodide korrektsust ja esitavad oma nõudeid.

Kuulda on olnud olukordi, kus võetakse kasutusele suvalise välismaa koodiga suvalised EAN koodid ja korras sellega. Kui edasimüüja ega keegi teine ise ei kontrolli ja sellise koodiga teist kaupa samasse poodi ei satu, siis pealtnäha ongi sellega korras. See on natuke veider asjaajamine ja sellist tegevust ei saa soovitada. Kui aga tooted lähevad müüki juba suurematele ja rahvusvahelistele edasimüüjatele, siis nemad kontrollivad koode väga korralikult. Omatehtud koodidega ei ole mõtet küll WallMarti või Amazoni üldse tülitama minna, seal selline asi läbi ei lähe.

Kolmas variant on osta ametlik kood ettevõtete käest, kes on ametlikke koode ise kokku ostnud väga suure hulga (ja seega väga odavalt) ja müüvad neid edasi väiksemate portsude kaupa. Kallimalt muidugi kui ise ostsid, aga ikkagi on see märksa odavam päris oma ja ametlikust koodist. Üks selline firma, kelle poole julgen soovitada pöörduda on leitav aadressilt www.barcodestalk.com. Nende pakutavad koodid on täiesti legaalsed ja neid aktsepteerivad ka maailma suurimad kaubamajad.

Kui koodid on olemas, siis on need tarvis veel ka kaupadele külge saada. Õnneks ei ole ka see keeruline. Kontoritarvete poodides on müügil laias valikus kleepsupõhjasid ja nende kleepsupõhjade tootjate kodulehelt on võimalik leida programme kleepsude kujundamiseks, sealhulgas erinevate joonkoodide trükkimiseks. Suuremate mahtude puhul tasub muidugi kaalumist spetsiaalse etiketiprinteri kasutamine, see on küll kontoriprinteriga võrreldes kallim aga ka võimekam lahendus. Ka AccountStudio programmile on lisatud erinevaid joonkoodide trükkimisega seotud lahendused, mille kasutuselevõtuks on vaja need eelnevalt konkreetse kasutaja vajadustele vastavalt seadistada.

Olulised nüansid mida jälgida

Joonkoodide kasutuselevõtul tuleb kindlasti jälgida mõningaid olulisi nüansse. Näiteks, kui kleebiseid ise trükkida, siis peab olema selle jaoks sobiv printer. Tänapäevaste kontoriprinterite puhul trüki kvaliteediga reeglina probleeme ei esine, küll aga peab jälgima, et kasutatavad kleepsupõhjad ja printeritehnoloogia omavahel sobiksid. On olemas universaalsed kleepsud aga ka sellised, mis sobivad ainult tindiprinterile või ainult laserile.

Universaalsetega on asi selge, aga nende mitte-universaalsete valesti kasutamine lõpeb tõenäoliselt printeri remondiga või uue printeri ostmisega. Spetsiifiliste etiketiprinterite korral peab veenduma, et printer toetaks kasutada planeeritavat koodi. Etiketiprinterid kasutavad tihtipeale termopaberit ning sellised etiketid võivad mingi aja jooksul kustuda.

Kleepsude tootele kleepimisel peab jälgima, et trükitud koode ise käega maha ei nühi, kortsu ei aja ja muul moel ei kahjusta kleepimise ajal.

Oma koodide kasutamise korral on soovitav valida erinev koodi pikkus levinud kauba markeerimise koodide pikkusest, siis on kindlasti välistatud segamini ajamine EAN, UPC või muude sarnaste koodidega. Tegelikult on soovitav siiski kasutada EAN koode ja seda ametlikult.

Joonkoodi lugejat ehk skannerit ostes peab teadma, et nende lugejate seadistamiseks on kasutusel spetsiifilised joonkoodid ja seadistamine ise toimub neid koode skaneerides. Normaaljuhul ei ole probleemiks nende koodide hankimine, küll aga võib see olla keeruline kasutatud lugeja käest-kätte ostmise korral.

Enamik arvutiga koos kasutatavaid skannereid on arvuti poolt vaadates täiendavad klaviatuurid ja mingit eraldi tarkvara ei vaja. Harvem on skannerile siiski vaja eraldi draivereid ja paigaldada tarkvara.

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700