Autor: Kaubandus.ee • 9. veebruar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tulevaste töötajate andmete konfidentsiaalsus ning palgamaksmise meetod kutsuvad esile mitmeid küsimusi, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

ISC on turunduslikele uuringutele spetsialiseeruva kompanii Multisearch GmbH tütarfirma. Põhimõtteliselt tegelevad mõlemad firmad ühe ja sama tööga - annavad hinnanguid erinevate poodide, restoranide jne tööle kontrollostude meetodil. ISC pressiesindaja Tobias Kurzmayer kinnitas, et ainult niiviisi saab hankida kõige täpsemaid andmeid osutatavate teenuste ning tellija alluvate töö taseme kohta.

Umbes samu teenuseid pakuvad Eestis avaliku arvamuse uuringutel spetsialiseeruvad firmad Emor AS ja Saar Poll OÜ. ISC peamine erinevus on selles, et saksa tööandjatel pole püsi- ehk koosseisulisi test-ostjaid.

Saada test-ostjaks (neid on Kurzmayeri sõnul rohkem kui 250 000 üle maailma) on üsna lihtne: vestluse asemel piisab vaid ankeedi täitmisest ISC internetileheküljel. Ankeedis tuleb aga tingimata märkida ka sellised detailid nagu kasv, silmade ja juuste värv, riidesuurus, koduloomade loetelu, tegevusala, abikaasa töökoht ning oma isikliku auto mark. Arusaadav, et isiklikud andmed võivad mõjutada kontrollostude tegemist, kuid sellist informatsiooni võivad kasutada ka kurjategijad. "Meie kasutame parimat tarkvara, mis tagab meie klientide ja töötajate konfidentsiaalsuse," väitis Kurzmayer.

Küsimusi tekitab ka tõsiasi, et isiklike andmetega ankeet ei ole avaldus tööle võtmiseks või garantii pikaajaliseks kokkuleppeks ankeedi täitjaga tema teenuste kasutamiseks. Test-ostjad ei ole seotud tööandjaga mingi töölepinguga ega saa nõuda temalt vastavaid kompensatsioone nende õiguste rikkumisel. Hetkel pole politseisse laekunud ühtegi avaldust ISC peale, seega on võimatu kontrollida kõne all oleva organisatsiooni ausust. "Kuna firma on registreeritud välismaal, ei ole võimalik kontrollida tema tegevust Eesti äriregistris," seletab Den za Dnjomle Põhja Politseiprefektuuri pressiesindaja Julia Garanža. Kuid Garanža soovitab mitu korda mõelda, enne kui esitada enda kohta nii detailset informatsiooni tundmatule tööandjale, eriti kui see puudutab isikukoode, telefoninumbreid, krediitkaartide numbreid ning pangakonto numbreid. "Kui need andmed satuvad kurjategijate kätte, siis tõenäoliselt saavad nad neid kasutada omakasupüüdlikel eesmärkidel," väidab Garanža. Kuriteo toimepanemise kohaks on see riik, kus kurjategijad nt saavad raha kätte, mitte ohvri elamiskoha riik. Just seetõttu võrdub antud kuritegude avastamise protsent Eestis hetkel nulliga.