Läti piirab alkoholi müügi kellaaegu

Veel on vara hinnata, kui suurt mõju avaldab juulis kerkinud käibemaks piirikaubandusele, sõnas Tõrva Tarbijate Ühistu juhatuse liige Ilona Osijärv.

Mitmete toiduainete hinnad on sel aastal Eestis kasvanud rohkem kui teistes Balti riikides. Citadele Balti jaepanganduse juhi sõnul on toiduainete inflatsiooni peamisteks teguriteks energiahindade ja tööjõukulude kasv ning edaspidi ka äsja kehtima hakanud kõrgem käibemaks. Käibemaks üksi lisaks toiduainete inflatsioonile arvestuslikult juurde 1,64 protsendipunkti.

Käesoleva aasta juulist kahe protsendipunkti võrra tõusev käibemaksumäära tõus tähendab, et Läti satub alkoholimüügis sel suvel võrreldes Eestiga veelgi soodsamasse positsiooni ning oodata on piirikaubanduse tõusu, mis kerkis märgatavalt juba tänavu aprillis. Eriti puudutab see lahjasid alkohoolseid jooke, mille hinnaerisus kahe riigi vahel käriseb suureks.

Alates 2026. aastast plaanib Soome valitsus langetada igapäevase toidukorvi käibemaksu 14 protsendilt 13,5-le. Kuigi muudatus on rahaliselt tagasihoidlik, loodab valitsus leevendada madala ja keskmise sissetulekuga perede toidukulusid.

Veel mõni aeg tagasi tähendas toidu e-poest tellimine enamasti seda, et suurem ost planeeriti ette ja kaup saabus valitud tarneaknas. Täna eksisteerivad toidukaubanduses aga kõrvuti kaks väga erinevat ootust: ühelt poolt soovitakse teha rahulikult terve nädala ostud, teisalt tahetakse vajalik kaup kätte saada kohe, siin ja praegu.