Kas toit võiks olla madalama käibemaksuga? Panga juht: võtame eeskuju lätlastelt

Statistikaameti poolt värskelt avaldatud jaekaubanduse andmed näitavad, et hinnatõusu mõju on jõudnud tarbija rahakotti juba enne, kui on käivitunud uus maksutõusu kampaania.

1. juulist tõuseb Eestis käibemaks 22 protsendilt 24 protsendini. Arvutuse järgi tähendab see hindade umbes 1,64-protsendilist kasvu. Praktikas võib aga hinnatõus kohati olla sellest suurem, sest paljud hinnad püütakse poodides hoida atraktiivsed, mis tähendab, et neid peaks ümardama ja eelistatult lõppema 9-ga.

Käesoleva aasta juulist kahe protsendipunkti võrra tõusev käibemaksumäära tõus tähendab, et Läti satub alkoholimüügis sel suvel võrreldes Eestiga veelgi soodsamasse positsiooni ning oodata on piirikaubanduse tõusu, mis kerkis märgatavalt juba tänavu aprillis. Eriti puudutab see lahjasid alkohoolseid jooke, mille hinnaerisus kahe riigi vahel käriseb suureks.

Eesti jaemüük on statistikaameti andmetel kasvanud neli kuud järjest ja esimene kvartal oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kolm protsenti plussis. Kaubandus on mõõnast üle saamas ning ettevaates sõltub palju maksumuudatuste mõjust, ütles T1 keskuse tegevjuht Tarmo Hõbe.

Ettevõtte domeeninimi on digimaailmas võrreldav füüsilise poe sildiga. See on koht, kuhu kliendid tulevad, kust nad leiavad info ja mille kaudu nad sinuga ühendust võtavad. Kui see silt korraga kaob, ei teki lihtsalt väike tehniline tõrge, vaid katkeb terve ahel– veeb, e-post, leitavus ja usaldus. Ometi kohtleb üllatavalt palju ettevõtteid domeeni aegumist kui midagi teisejärgulist, kuni hetkeni, mil on juba hilja.