Kaupmehed ei taha hindu „koledaks“ teha, hinnad kerkivad kohati rohkem kui vaja
1. juulist tõuseb Eestis käibemaks 22 protsendilt 24 protsendini. Arvutuse järgi tähendab see hindade umbes 1,64-protsendilist kasvu. Praktikas võib aga hinnatõus kohati olla sellest suurem, sest paljud hinnad püütakse poodides hoida atraktiivsed, mis tähendab, et neid peaks ümardama ja eelistatult lõppema 9-ga.
Seotud lood
Üldine trend: Maxima maine langeb ja Rimi oma tõuseb kõigis kolmes Balti riigis
Uuringufirma NielsenIQ suur jaekaubanduse uuring ja tulemuste raport nii Eesti, Läti kui ka Leedu turu kohta näitab hüpermarketite formaadi pidevat langust. Samas on näha poodide omamärgitoodete kasvu.
Maikuus olid hinnad 4,5% kõrgemad kui mullu, hinnatõusu mõjutasid enim toidukaubad.
Toidukaupade hinnas ei peegeldu liigkasum, vaid keeruline tarneahel ja sisendite kallinemine igas lülis. METK-i uuringu tõlgendamine, justkui jõuaks tootjani liiga väike osa, jätab tähelepanuta kogu süsteemi kulustruktuuri, rääkis Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Peamine murekoht on täna tarbimise vähenemine, mis vaevab kõiki Baltikumi ettevõtjaid. Samaaegselt on Eesti tarbija kõige tagasihoidlikum, samas kui lätlased ja leedukad on märksa julgemad ostlejad, rääkis NielsenIQ ärijuht Erlend Villems jaekettide-tootjate-hulgikaupmeeste ühisseminaril.
Paljud ettevõtted kasutavad esialgu klienditoes üldist e-postiaadressi (nt info@…), mida haldab üks inimene. Alguses töötab see hästi – maht on väike ja kõik on hallatav. Kui ettevõttel läheb hästi, siis kasvab nii kliendibaas kui ka meeskond ja ühel hetkel hakkab sama lahendus aga tekitama pidureid.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Müüki ei kasvata käsk, vaid seda toetav organisatsioonikultuur!
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
