Kaupmehed ei taha hindu „koledaks“ teha, hinnad kerkivad kohati rohkem kui vaja

Uuringufirma NielsenIQ suur jaekaubanduse uuring ja tulemuste raport nii Eesti, Läti kui ka Leedu turu kohta näitab hüpermarketite formaadi pidevat langust. Samas on näha poodide omamärgitoodete kasvu.

Maikuus olid hinnad 4,5% kõrgemad kui mullu, hinnatõusu mõjutasid enim toidukaubad.

Toidukaupade hinnas ei peegeldu liigkasum, vaid keeruline tarneahel ja sisendite kallinemine igas lülis. METK-i uuringu tõlgendamine, justkui jõuaks tootjani liiga väike osa, jätab tähelepanuta kogu süsteemi kulustruktuuri, rääkis Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Peamine murekoht on täna tarbimise vähenemine, mis vaevab kõiki Baltikumi ettevõtjaid. Samaaegselt on Eesti tarbija kõige tagasihoidlikum, samas kui lätlased ja leedukad on märksa julgemad ostlejad, rääkis NielsenIQ ärijuht Erlend Villems jaekettide-tootjate-hulgikaupmeeste ühisseminaril.

Alates 2008. aastast, mil Baltimaades võeti kasutusele iseteeninduskassad, on traditsioonilisel jaemüügiturul toimunud märkimisväärne nihe. Ehkki iseteeninduskassas läheb ostlemine kiiremini ja ekraanilt on ostetavaid tooteid mugav valida, siis tekib jaemüüjale paraku ka kadusid. Näiteks mõnikord ajab klient raha kokkuhoidmiseks „kogemata“ tooted segamini ja tasub sarnase, kuid soodsama toote eest. Nutilahendusi pakkuva ettevõtte StrongPoint võtmekliendihaldur Anton Martšenko sõnul hoolitseb tänapäevane tehnoloogia lisaks tegutsemiskiirusele ka eksimuste ärahoidmise eest.