Toidukaubad vedasid maikuus hinnatõusu

Toidukaupade hinnas ei peegeldu liigkasum, vaid keeruline tarneahel ja sisendite kallinemine igas lülis. METK-i uuringu tõlgendamine, justkui jõuaks tootjani liiga väike osa, jätab tähelepanuta kogu süsteemi kulustruktuuri, rääkis Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Viimase viie aasta jooksul, alates koroonapandeemiast, on Eesti tarbijad kogenud väga kiiret hinnatõusu – kulutused toidule on kasvanud üle 50 protsendi ning hinnad kallinevad Eestis ka tänavu euroala keskmisest kiiremas tempos.

Eilne toiduarutelu tõi ühise laua taha kodumaise toidu tootjad, töötlejad, teadlased ning poliitikakujundajad, et leida lahendusi, kuidas oleks Eesti toit inimestele kättesaadavam.

Aasta algusest on Maxima saanud 69 tarnijalt juba 84 hinnatõusu taotlust, mis hõlmavad sadu tooteid eri kategooriates. Hinnatõusud jäävad vahemikku paarist protsendist kuni 48 protsendini.

Iga päev visatakse Eesti kauplustes ära toite, mis on söödavad, kuid mille kõlblikkusaeg hakkab läbi saama või mille välimus ei vasta enam täiuslikele standarditele. 2024. aastal päästeti ResQ platvormi kaudu üksnes Selveri poodides 40+ tonni toitu.