Toidukaupade hinnas ei peegeldu liigkasum, vaid keeruline tarneahel ja sisendite kallinemine igas lülis. METK-i uuringu tõlgendamine, justkui jõuaks tootjani liiga väike osa, jätab tähelepanuta kogu süsteemi kulustruktuuri, rääkis Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Viimase viie aasta jooksul, alates koroonapandeemiast, on Eesti tarbijad kogenud väga kiiret hinnatõusu – kulutused toidule on kasvanud üle 50 protsendi ning hinnad kallinevad Eestis ka tänavu euroala keskmisest kiiremas tempos.
Eilne toiduarutelu tõi ühise laua taha kodumaise toidu tootjad, töötlejad, teadlased ning poliitikakujundajad, et leida lahendusi, kuidas oleks Eesti toit inimestele kättesaadavam.
Aasta algusest on Maxima saanud 69 tarnijalt juba 84 hinnatõusu taotlust, mis hõlmavad sadu tooteid eri kategooriates. Hinnatõusud jäävad vahemikku paarist protsendist kuni 48 protsendini.
Konkurentsiamet uuris ligi aasta Eesti jaekettide lepinguid ja kaubandustavasid, kuid lõpetas augustis menetlused rikkumisi tuvastamata. Samal ajal tõi uurimine esile hulga küsimusi, kus ostjate ja tarnijate jaoks vajavad reeglid veel selgitamist.
Juhan Rootsma: “Oleme osanikud ka mitmes kinnisvaraprojektis, kuid need on põhiärist eraldi. Ka omame väärismetallide portfelli, kuid see ei ole eriti suur.”