Poolsada Soome firmaomanikku võib Eestis ärikeelu saada

Eestis on 1. jaanuaril 2007 jõustunud pankrotiseaduse täiendusega antud justiitsministrile õigus tunnustada välisriigi ärikeelde võrdseks Eesti omadega.

Seni on lahtine, kas ärikeelu laienemine Eestisse kehtib tagasiulatuvalt, st, kas juba siin tegutsevad soomlased peavad pillid kokku pakkima. Välistatud see pole, sest tegelikult juba sellest aastast ei tohiks ärikeeluga soomlased siia firmat asutada, kuid keegi neid veel ei kontrolli.

"Karistusel tagasiulatuvat jõudu olla ei saa. Aga ärikeeld pole karistus, vaid tsiviilõiguslik tõkend," selgitab justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peep.

Tervakoskist pärit mees, 62aastane Erkki Vilho Kumpulainen omab Eestis ehitusfirmat Saneeraus Ersa OÜ, ostetud veebruaris 2006. Soomes sai ta ärikeelu Maalausliike Express OY juhina novembrini 2009. Ta on 27 aastat ehitusalal töötanud. "See anti mõttetu süü ja väikeste summade eest," räägib ta. "Mõtlesin, et tulen Eestisse. Laevaga on nii lühike ots. Mul läks paberite ajamisega üks päev. Vaid 1080 eurot läks kuni notarini."

Kumpulaineni firmal siin kontorit pole, küll on objekte suuri ja väikesi. "Soomes teeme ja Eestis ka," räägib ta. Pakub Soome tööde eksporti, see on nullprotsendilise käibemaksuga. Kumpulainen rõhutab, et on nüüd Eestis maksumaksja, rahaasjad on Eesti pangas. Töötajad on soomlased, üks on eestlane. Tal oleks kurb, kui Eesti seadused selle äri keelavad. "Isegi kui ärikeeld lõpeb, jäängi Eesti alla," lisab ta.