Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubamärki valides mõtle ette
„Mõelge üks samm edasi, kas märk sobib ka välisriiki,“ ütles Patendibüroo Koppel OÜ patendivolinik Mart Enn Koppel täna toimunud Connect Eesti hommikuseminaril „Kaubamärgi valik ja kaitsmine”.
Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigiliseks kaubast või teenusest. Üldjuhul saadakse kaubamärgi kaitse registreerimise kaudu ja märk kehtib vaid nendes riikides, kus ta on registreeritud. Näiteks Eesti kaubamärk kehtib ainult Eestis, Euroopa Ühenduse kaubamärk Euroopa Ühenduses.
Registreerimise võimalused on taotlus huvipakkuvas riigis, Euroopa Ühenduses või rahvusvahelise taotluse esitamine. Viimane toimib Madridi protokolli alusel Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni kaudu ning taotluses tuleb ära märkida huvipakkuvad riigid, mis on Mardridi protokolliga ühendatud. Kaubamärgi valik ja taotluste esitamise strateegia tuleb enne korralikult läbi mõelda, rõhutas Koppel. Mõnikord võib olla vajalik ka konsulteerimine välisriigi spetsialistiga, kes tunneb kohalikku praktikat ja kultuuritausta.
Madridi protokolli kuulub 76 liiget, sealhulgas enamik Euroopa riike ja USA, kuid veel mitte näiteks India, Kanada, Mehhiko, Brasiilia ja Argentiina.
Kaubamärgiga välisriiki minemisel on kasulik taotleda prioriteedieelist. Kui esitate taotluse huvipakkuvatesse riikidesse 6 kuu jooksul peale kaubamärgi taotlemist Eestis, saate sama märgi taotlemise korral kellegi teise poolt peale teid, kasutada eesõigust. Näiteks, kui esitada taotlus täna Eestis ning ligi kuue kuu pärast Lätis,aga kolme kuu pärast alates tänasest esitab sama märgi taotluse Läti ettevõtja, on teil eesõigus, kuna teie taotlesite märki Eestis kuupäevaliselt varem.
Selleks, et esitada rahvusvaheline taotlus mõnes soovitud riigis, peab olema selle kodanik, omama seal elukohta, asukohta või tegutsevat äriühingut või tütarettevõtet. Et vältida probleeme on Koppeli sõnul oluline mitte lubada oma kaubamärki registreerida välispartneri nimele. Seda on hiljem väga raske tagasi saada. Kaubamärgiomanik peab oma kaubamärki ka kasutama. Kaubamärgi seadused ütlevad, et kui teatud perioodi vältel, Euroopa liidu liikmesriikide puhul näiteks viie aasta jooksul, ei ole kaubamärki kasutatud, siis saab seda vaidlustada.
Kaubamärgindus üldiselt on patendivolinike sõnul liikumas ühtlustumise ja lihtsustumise suunas. Ühtlustumisele aitab kaasa kindlasti Euroopa Ühenduses ühtne kaubamärgi taotlemise võimalus ja lihtsustumisele kaubamärgiõiguse leping, mille mõte on vähendada erinevaid vorminõudeid.
Patendibüroo LASVET patendivolinik Villu Pavelts tõi näiteid tuntud kaubamärkidest, millel on rahvusvahelisele turule laienemisel registreerimisega probleeme olnud. Näiteks kaubamärk Clementine, mis Paveltsi sõnul Eestis eelkõige naise nime meenutab on Soomes puuvilja nimi, mistõttu Soome kaubamärgitaotlust ei rahuldanudki. Üks huvitavamaid näiteid oli aga seotud teada tundud kaubamärgi Viru Valgega, mida keeldus aktsepteerimast Rootsi riik, kuna seal elab eestlasi, kes kannavad perekonnanimesid Viru ja Valge. Lõpuks saadi kaubamärk sildina registreeritud, kuid sõnamärgina mitte.
Maailmas on olemas ka spetsiaalselt kaubamärkide valvamise teenust pakkuvad firmad, kelle ülesandeks on kaubamärgiomanike teavitamine eri riikides taotletavatest sarnastest kaubamärkidest, mida saab vajaduse korral vaidlustada.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
