Uuring: kaubanduses ei ole värbamise suurim probleem enam palk, vaid oskused

Eesti tarbijad kasutavad kullerplatvorme järjest enam peale valmistoidu ka tööstuskaupade ostmiseks. Wolti Eesti andmetel on tööstuskaupade osakaal platvormi jaemüügis viimase nelja aastaga kasvanud ligi 120%.

Üle poole Eesti lastest teeb oma esimese iseseisva poeskäigu enne üheksandat eluaastat, selgub Rimi tellitud Norstati uuringust. Eesti lapsed alustavad iseseisvalt poes käimist varem kui nende eakaaslased Lätis ja Leedus.

Iga tuhande iseteeninduskassat kasutava kliendi kohta kaotavad kauplused ligikaudu 230 eurot, kirjutas Poola majandusväljaanne Puls biznesu.

Gartneri tänavune uuring tõstab esile ühe olulise vastuolu, mida ettevõtetel on üha keerulisem eirata. Nimelt eelistab nüüd juba kaks kolmandikku ehk 67% äriklientidest teha ostuotsuseid ilma müüjaga suhtlemata. Samal ajal tahab 69% tehisaru abil leitud info enne otsust müüjaga üle kontrollida. See paradoks kirjeldab hästi, kui palju on müügi lähtekoht muutunud: kliendil ei ole müüjat vähem vaja, kuid tema juurde jõutakse hoopis uute vajadustega.

Kujutage ette supermarketit aastal 2030. Riiulid ja ostukärud on endiselt alles, nagu ka toit, esmatarbekaubad, ekraanid ja iseteeninduskassad. Suur muutus toimub hoopis taustal: AI prognoosib, süsteem tellib, elektrooniline hinnasilt muudab hinda, kaamera kontrollib riiulit, süsteem annab töötajale ülesande, AI jälgib checkout’i, lojaalsussüsteem personaliseerib pakkumise ning juhataja näeb ainult kõrvalekaldeid.