Balti riikides tühjendasid vargad kauplusi 3 miljardi krooni eest

Majanduslangus suurendab reeglina kauplusi väisavate varaste isu.

Möödunud aastal virutasid Balti riikide pikanäpumehed jaekaubanduse kogukäibest 1,42% ulatuses. Varguste osakaalu vähenemises tulid Balti riigid tänavu Euroopas esikohale, teatas uuringu tellinud kaubakaitsesüsteeme valmistava USA ettevõtte Checkpoint Systemsi esindaja Baltimaades.

"Jaemüügiettevõtted on aina enam hakanud investeerima turvameetmetesse. Oleme jõudnud juba Kesk-Euroopaga samale tasemele, kuid hetke majandusseis teeb meid siiski murelikuks. Kuna uuringu andmed põhinevad ajavahemikust juuli 2007 kuni juuni 2008, siis majanduslangus ilmselt uuringutulemusi mõjutanud veel ei ole. Ilmselt annab tunda järgmises baromeetris," kommenteeris uuringu tulemusi Neto Baltic OÜ juht Karl Lust.

Varaste ihaldatavad kaubad on üle maailma sarnased: alkohol, kosmeetika- ja ilutooted, parfüümid, naiste rõivad, raseerimistarbed ja ajakirjandusväljaanded. On märgata ka hinnalise toidukraami, arstirohtude ning tehnikakauba, näiteks iPodide varguste kasvutrendi.

Lusti sõnul varastatakse seda rohkem, mida hullem on riigi majanduslik olukord. "Varasema kogemuse põhjal võime öelda, et majanduslanguse ajal on oodata varguste ning üldise kuritegevuse tõusu. Soovitan kõikidel jaemüügiettevõtetel karmistada turvameetmeid ning jälgida hoolsamalt ka ebaausaid töötajaid," lisas ta.

Balti riikides läks 39,3% poevargustest poekülastajate arvele. 38,8% vargustest sooritavad töötajad, 6,3% tarnijad ning 5,5% kaubast läheb kaduma tänu vigadele administratsioonis. Lääne-Euroopas on keskmine varguse määr 4,013 eurot töötaja kohta ning koguni 87 eurot kliendi kohta. Kesk-Euroopas on vastavad näitajad vastupidiselt 434 eurot töötaja kohta ning 18 eurot kliendi kohta.

Karl Lusti sõnul võib poevargad jagada neljaks: nn elukutselised vargad, tavainimesed, asotsiaalid-narkomaanid ja lapsed. Turvaväravate kasutuselevõtul vähenevad märgatavalt tavainimeste, asotsiaalide ja laste vargused. Kõvasti väheneb ka varastamisest elatuvate inimeste tekitatud kahju, kuna turvaetikettide ning -andurite ülesotsimine ja nende eemaldamine võtab aega. Tasub meeles pidada, et vargaid-spetse huvitavad enamasti kallimad asjad, mille eest järelturul võimalikult head hinda saab, märkis Lust.

Euroopa kaupmehed investeerivad turvameetmetesse 0,34% müügituludest. Et varastele vastu panna, uuendatakse ja täiendatakse turvaseadmeid pidevalt. Nii on näiteks Checkpoint toonud turule juba 4. põlvkonna (Evolve) turvaväravad, kus süsteem loob anduri ümber 360 kraadi pöörleva välja, mis parandab silmnähtavalt varaste tabamist. Neto Baltic klientide hulka kuuluvad sellised tuntud kaubandusettevõtted nagu Adidas, Apranga, Bite, BMS, Drogas, Jysk, KristiAna, Maxima, Prisma, Selver ja Rimi.

2008. aastal läbi viidud jaekaubanduse varguste uuringu andmetel langes Euroopas varaste kogusaagiks 27,5 miljardi euro eest kaupa. Summa moodustab Euroopa jaekaubanduse kogukäibest 1,27%. Uuringusse oli kaasatud 502 kaubandusettevõtet, mis peavad kokku 36 199 poodi.