Kaubandus.ee  • 29. jaanuar 2009
Jaga lugu:

ÄP restoranitest: ehe šašlõkibaar Tigran

Kui restorani klient saab, mida ootab, siis on ta rahul. Tigrani šašlõkibaaris oli kõik just täpselt nii, nagu ma arvasin, jäin väga rahule. Rahulolevaid kliente paistab neil teisigi olevat, sest väikese söögikoha parkla pole kunagi tühi.

Šašlõkibaaris saab šašlõkki, aga saab ka ljulja-kebabit, Kiievi kotletti, pelmeene, omletti, viinerit, pannkooke, seljankat ja hartšood – tavaline Vene-nõukogude nostalgiamenüü. Klientuur on rahvusvaheline: on üks soomekeelne laudkond, üks eestikeelne ja üks venekeelne laudkond. Muusika on venekeelne, suurelt ekraanilt tulevad vene muusikaklipid. Ekraan valitseb väikese ruumi üle, muusika on liiga valju, kuid jääb siiski talumispiiridesse. Aga nagu menüü, nii oli ju ka muusika ettearvatav, nii et ei mingit pettust – mida on, seda antakse. Tigrani šašlõkibaari interjöör

Valisime välja kaks šašlõkki, ühe sea kaelakarbonaadist, teise kondiga lambalihast. Ühele lisandiks riisi, teisele ahjukartulid. Läks aega, aga ei liiga kaua, ja juba nad tulidki –suured praed, kus suurem osa taldrikust küll lisandi alla, aga ka lihaga ei olnud koonerdatud. Mis kõige olulisem – liha oli hea. Hea šašlõki tegemine algab teatavasti tooraine valikust, lihalõikamisest, marinaadist, siis tuleb küpsetamine, kaste, lisandid. Tigran tunneb asja, kõik oli korralik. No muidugi pole see gurmee, aga vardaliha ei peagi olema. Isegi kartulimaitseaine seašašlõki juurde serveeritud kartulite peal kuulub asja juurde, polegi sellega enam kaua kohtunud.

Veiniga läks küll kehvasti. Palusin klaasi veini ja alles pärast maksmist märkasin, et hinnakirjahinnad olid 8 cl kohta, klaasi aga valat kaks korda nii palju. Nii et klaasi veini eest pidin selles kioskis maksma 92 krooni. Muide – kõikide alkohoolsete jookide mõõtühikuks oli hinnakirjas 8 cl, olgu see vein, viin või konjak. Kaheksa sentiliitri hinnavahemik oli 36–128 krooni (kõige odavam, aga muidugi ka kõige lahjem oli vein, kõige kallim konjak, viinad jäid viiekümne sisse).

Teenindus oli suhteliselt napp: tellimus võeti, toit toodi, oligi kõik. Stiililiselt sobis see teeäärse ülilihtsa arhitektuuriga söögikohaga hästi. Stiiliühtsust oli tunda ka sisekujunduses – see oli täpselt selline, nagu selliste söögiputkade sisemus on aegade algusest peale välja näinud. Ei mingeid muudatusi, täiendusi, kui mitte arvestada juba eelpool nimetatud ekraani muusikavideodega.

Millistel põhjustel tasuks Tigrani juurest läbi astuda? Kindlasti siis, kui tuleb lihaisu, aga pole valmis riskeerima ei menüü ega valmistusviisi osas ja tahad kindla peale välja minna. Kindlasti ka siis, kui prae eest üle saja krooni välja käia ei taha – selliseid kohti jääb järjest vähemaks. Võib-olla ka siis, kui juhtud elama Õismäel ja tahad sõbraga õlut või sõbrannaga teed juua. Või siis, kui nii kapitalistliku majanduse langustest kui tõusudest on villand saanud ja tahaks kasvõi natukeseks tagasi vanu aegu, kui tubli tööinimene veel ausa tööga teenitud raha eest lihtsat sööki sõi ja magusat veini peale jõi.

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Enimloetud
Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884maarit@kaubandus.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt