Autor: Kaubandus.ee • 27. veebruar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Monetti: riik oleks võinud SMS-laenu andjad kaasata

Kuigi riigikogu tegi SMS-laenude ja teiste tarbimislaenude krediidi kulukusele ja intressile piirmäära kehtestamisega õige otsuse, oleks võinud ka tagatiseta väikelaenude andjaid eelnõu koostamisse kaasata, ütles Äripäevale Monetti AS juhatuse liige Helen Veski.

„Me oleme nõus nii parlamendiliikmete kui avalikkuse eesmärkidega, mis on suunatud tarbijate muredega arvestamisele finantsteenuste sektoris,“ tunnistas Veski ning lisas, et nii seadusmuudatusele kui tarbijate valikuvõimalustele oleks kasuks tulnud Monetti ja teiste tagatiseta väikelaenude sektoris tegutsejate kaasamine eelnõu arutellu. Tarbijat kaitsvad meetmed oleks tema sõnul võinud baseeruda skandinaavialikul lähenemisel.

„Vastuvõetud muudatusi vaadates jääb meile praegu mulje, et tehtud parandused võivad tuua kaasa rea tagajärgi, mis õõnestavad seadusandjate eesmärke — mistõttu esialgne eufooria võib asenduda hilisema peavaluga,“ ütles Veski.

Tema sõnul tegeletakse praegu seadusmuudatuse mõjuanalüüsiga, misjärel tehakse otsused edasiste sammude suhtes. „Olulist huvi tunneme seaduse kooskõla vastu relevantsete Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidega, samuti uurime selle mõju finantsteenuste valikule ning innovatsioonile selles sektoris,“ selgitas Monetti juht lähemalt käivat analüüsi.

Ärilises mõttes on Veski sõnul seadusmuudatuse mõju vara hinnata. „Analüüsime selle tõenäolisi tagajärgi, misjärel selgub ka mõju meie tegevusele,“ ütles juhatuse liige.

Kas peale seaduse jõustumist 1. maist 2009 on teil mõtet SMS-laenu äri ajada või kuuluvad Monetti plaanidesse väikeseks pangaks saamine ja SMS-laenu äri hülgamine? „Kuna vajadus inimeste igapäevaseid rahaasju paremini planeerida aitavate mikrolaenude järele on selgelt olemas, on Monetti ning Folkia (Monetti Skandinaavia emafirma- toim.) huvitatud Eesti mikrolaenuturul tegutsemisest ka edaspidi,“ sõnas Veski.

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seadusmuudatuse, millega kehtestati piirangud tarbimislaenudele, piirates sellega SMS-laenu andjate kasumeid. Praegu küünivad kiirlaenupakkujate krediidi kulukuse määrad mitmesaja protsendini.

Webistre Solutions OÜ, mille projekt kiirlaen.info pakub kiirlaenuteenuste võrdlust ühtsetel alustel, üks omanikke Tõnis Hinnosaar ütles, et pakkumiste hinnad kõiguvad suures vahemikes. „Kiirlaen.info andmetel jäävad aastased esmalaenajate krediidi kulukuse määrad sõltuvalt summast ja perioodist vahemikku 67,1% ja 886,6%, kusjuures kiirlaenu turu keskmine krediidikulukuse määr esmalaenaja jaoks on 287,6%,“ rääkis Hinnosaar.

"Intresside piiramine seadustes kutsub ennetavalt korrale neid laenuandjaid, kelle eesmärgiks on ju maksimaalselt teenida laenusõltlaste pealt, kellele pangad keelduvad laene andmast,“ ütles Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja seaduseelnõu algataja Ken-Marti Vaher.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757