Tulevikumajandus on ekspordimajandus, kuid
mitte lähiturgude, kus seniajani suurem osa ekspordist toimus, vaid uutel ja
kaugematel, ütles Tallinna Ülikooli Eesti Tulevikuuuringute instituudi direktor
Erik Terk.
Eesti Piimaliidu konverentsil märkis ta, et ei usu, et tulevikumajanduse turud nii lokaalseks jäävad, kui nad seda praegu on. „Lähedalt vaadates oleme äärmiselt Läänemere tsentristlik majandus,“ rääkis ta ning selgitas, et usub meid jäävat ka edaspidi Läänemere keskseks, kuid turgudes, kuhu toota, toimuvad selged muutused. „Peame arvestama kaugturgudega tunduvalt rohkem kui seni,“ lisas ta. Välisturgudele sobivad tooted on praegu märksõna, kinnitas Terk.
Siseturu ostuvõime tõusmise peale tasub tema sõnul lootma hakata alles peale pikaajalist edukat eksporti. Nii suurt rolli nagu mängis siseturu ostuvõime enne majanduskriisi, ei hakka see enam kunagi mängima.
Praeguse olukorra kohta ütles Terk, et palgalangetused ei ole olnud piisavalt suured, et see mõjuks positiivselt meie konkurentsivõimele.
Arengufondi poolt tellitud uuringust selgus, et kriisi algstaadiumis oli kolme sorti ettevõtteid:
*ei soovi või ei suuda muuta tehnoloogilist kohta väärtusahelas ehk soovivad teha midagi lühiajalist probleemide ilmnemisel
*püüavad muutuda praegu spetsialiseerutud ärivaldkonna raames*põhitegevuse fookus muutub ehk teevad midagi senise valdkonna sarnast, kuid ärimudel või tooted on teised
Tergi sõnul on selge signaal, et esimene tüüp ettevõtteid enam tänases majanduses ei tööta.
Seotud lood
Kujuta ette, et su lemmiknäitleja uus film on just esilinastunud. Sul on võimalus seda vaadata ka kodus, kuid ometi otsustad minna kinno. Või mõtle, miks investeerid kodus suurde 4K telerisse, kui saad Netflixi vaadata ka tahvlis või nutitelefonis? Vastus on tegelikult lihtne: kvaliteet.
Hetkel kuum
Tagasi Kaubandus esilehele