Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtja: saneeri kriisi sattudes oma mõtlemist
Metsla nentis, et on üks vähestest Eesti ettevõtjatest, kes on saanud oma saneerimiskava kinnitatud ja selle järgi nüüd elab ning ellu jääda püüab. "Kriis võib läbi olla, aga me ei tea, millal algab kasv," sõnas ta põhjendades, miks hoidub lubadustest.
Metsla sõnul pole ettevõtetele kõige olulisem mitte raha ega käive, kuigi need on ka tähtsad, vaid organisatsiooniline võimekus. Selle all võib mõista õppimisvõimet ja võimet inimesi säilitada.
Kuna Metsla on paralleelselt metalliäriga tegelenud ka teadustööga, teadis ta, et 30ndate aastate suur majanduskriis algas terasest ja söest. "Kui meil räägiti, et on ainult finantskriis ja karta pole midagi, teadsin mina, et terase valdkonnas on kriis juba käes," meenutas mees. Tema kõhutunne ütles juba 2008. aasta suvel, et midagi on muutunud ja lahti. Küsitlemisel oletas 1000 Bermeti klienti, et 2009. aastal langeb nende käive 30%, kuid midagi väga hullu siiski ei juhtu.
"2009. aasta alguses helistasime 20 päevaga läbi 3000 töötajat ja meil oli selge, et asjad on halvasti," märkis Metsla. Selleks ajaks oli Bermet seisus, et kui ettevõtte juht poleks kokku puutunud saneerimisteooriaga ega isiklikult uskunud võimalusse oma ettevõtet elustada, poleks ta seda ette võtnud.
"Meil oli võimekus seda asja jätkata, ärimudel meil töötas, kuid väiksematel pööretel. Kui avalik arvamus on, et saneerimine on üks sahkerdamine ja nihverdamine, siis saneerimine on tegelikult kallis ja kui see tõeliselt plaanis on, on see raske töö," rääkis Metsla.
"Oli valida, kas teha pankrotti ja jätta kallid varad pangale ning alustada sama asjaga kuskil mujal uuesti, või proovida saneerida," jätkas ta. Bermeti saneerimine on praeguseks maksma läinud 400 000 krooni. Eesti seadused on sellised, et ei võimalda investoreil saneerimiseks antud raha eelisjärjekorras tagasi saada.
Soome kogemuse põhjal on teada, et saneeritavatest ettevõtetest jääb ellu 20%.
Saneerimisel jäävad arved maksmata ja jäädakse reeglina ka pangale võlgu. "Ma usun, et praegusel hetkel on teil väga palju võlglasi, kes tahavad ära kaduda, ütlevad näiteks, et raamatupidajat ega vett ei ole, ja on külm," loetles Metsla raskustesse sattunud ettevõtja ees seisvaid kiusatusi, millele tuleks kõige jõuga vastu seista. Metsla sõnul on oluline mitte ära kaduda ja mitte varjata ettevõtte tegelikku seisu. Olukorda ja ettevõtte väljavaateid ei tohi varjata ka oma töötajate eest.
Bermet ei teinud saladust: lubas töötajaile, et kui paremaks ei lähe, koondab kahe kuu pärast 50% tööjõust või vähendab palka 50%. Inimesed said aru ega lahkunud ettevõttest.
"Kui meil tippajal oli 45 inimest, siis praegu on alles 10, kuid ühtegi inimest ei vallandanud me otsitud põhjustega ega inetult," rääkis Metsla Bermeti kogemusest.
Hetkel kuum
"Kui ärimudel töötab, keskendu põhiprotsessidele," soovitas Metsla selgitades, "nagu Spartas: mehed magasid põrandal, neil ei olnud mingit vara, ainult mõõgad, kuid võitlesid nad hästi. Jääma peavad vaid põhitegevus, põhipartnerid ja põhikliendid."
Neil, kes tahavad kantida, ei maksa ettevõtet saneerima hakata. See on lihtsalt liiga kallis, ütles Metsla.
"Saneerijal läheb kõik läheb untsu: üks meie saneerimisnõustaja suri ära. Siis oli kohtunik puhkusel ja lõpuks läks saneerimiskava kinnitamisega kahe kuu asemel aega kolm-neli kuud. Kui käisime maikuus pangas rääkimas, et meil on halvasti, siis ei usutud, kuna meil ei olnud võlgu. Meid ei saadetud halbade laenude divisjoni, kus oleksime saanud pangaga milleski kokku leppida," rääkis Metsla tagasilöökidest.
Metsla sõnul on saneerimisprotsessi käigus ainus vaba ressurss töö. "Selle asemel, et hakata sahkerdama ja vara kantima, ehitasin mina kriisi ajal üles uue karjääri. Kui metalliäri saneerida ei õnnestu, jätkan Tallinna Tehnikaülikoolis õppejõuna," selgitas ta. Kulude ja dokumentatsiooni vähendamise kõrval on oluline luua ettevõttes usaldusel põhinev ärikultuur ning asjad ära teha.
"Kui on pehme aeg, väliskeskkond ei ole nii kuri, tuleb kõik nagu iseenesest välja. Seetõttu on tähtis asjad ära teha, eriti kriisi ajal," lausus Metsla.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
