Sõrmkübaramäng riigihangetel

“Asi taandub järelkontrollile. Kes ja kuidas seda kontrolli peaks teostama ja kas seda üldse teostatakse? Mina ei saa järelevalvet teha, mina saan ainult kaevata, et ma pole rahul. Aga mis sellest kasu on?” arutles Kuno Pindmaa.

Miks skeemidel lastakse toimida?

Võib küsida – miks lasevad hangetel osalejad ise kõikvõimalikel skeemitamistel rahulikult toimuda?

Põhjuseid on mitu: iga ettevõtja soovib edaspidigi hankijale pakkumusi esitada, mistõttu on reeglina kasulikum suu kinni hoida ning pisemate hangete puhul on vaidlustuskomisjonile kaebuse esitamine liigne aja- ja närvikulu. Lisaks osalejate endi dilemmadele loob ka riigihangete süsteem soodsa pinnase karistamatuks trikitamiseks.

Eriti paindlik on praegu lihthanke korraldamine, kus tuleb lähtuda üksnes riigihangete üldpõhimõtetest, mis on aga tihti vaieldavad ja väänatavad. Hankijale on lihtmenetluse ja lihthanke puhul loodud ka mõnus hoob vaidlustajate vaigistamiseks – pärast lepingu allkirjastamist võitjaga pole lihthanget enam võimalik vaidlustada.

Nii võivad hankija ja hanke võitja lepingule allkirjad alla visata juba võitja väljakuulutamise hetkel ja vaidlustuskomisjonile ei saa enam ükski konkurent kaebama minna.

Rahandusministeeriumi riigihangete osakonna juht Agris Peedu sõnul saatis ministeerium juulis kooskõlastusringile riigihangete seaduse muutmise eelnõu, millega muu hulgas kehtestatakse lihthangetele menetlusreeglid.

Täna Äripäevas ilmunud trikke ja kokkumängimist hanke korraldamise eest vastutavate töötajatega kasutatakse ka erasektori hangete võitmiseks. Ettevõtete omanikele jääb üle vaid soovitada aeg-ajalt oma firmas hankeid kontrollida.